Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dividendide kriitiline roll
Pikaajaline investeerimine võib tunduda väga tore teoreetiline teema. USA ajalugu näitab, et puudunuks dividenditulu, oleks aktsiad teeninud viletsama tootluse nn riskivabadest valitsusse võlakirjadest.
London Business Schooli ja Credit Suisse uurimuse kohaselt tootsid USA aktsiad vahemikus 1900-2008 keskmiselt 6 protsenti inflatsiooni mahaarvestamisjärgset tootlust, kus on arvestatud nii aktsiahindade tõusu kui ka saadud dividendidega.
Dividendid võivad näida mõttetuna, kui on olemas sellised fantastilised aktsiad nagu Dell, mis on varastele investoritele genereerinud miljoniprotsendist tootlust. See eeldanuks tuhandete aktsiate seast õige leidmist.
Pikaajaliselt avaneb hoopis teine pilt, kui võtta kogutootlusest maha dividendid, ehk keskenduda vaid kapitali kasvule. Seda võiks isegi nimetada spekulatiivseks tootluseks. Pikal ajaperioodil tuli tootlust keskmiselt kõigest 1,7 protsenti aastas.
See tekitab küsimuse - on sellisel spekuleerimisel ülipikas perspektiivis üldse mõtet? USA valitsuse võlakirjad tootsid keskmiselt 2,1 protsenti aastas ja lühiajalised USA valitsuse paberid ühe protsendi aastas - kõik inflatsiooniga korrigeeritult.
Või võtame rahaliselt. 1900. aastal investeeritud dollar oleks ühes dividendidega 2008. aastal olnud väärt inflatsioonijärgselt 582 dollarit. Dividendideta oleks see väärt vaid kuus dollarit. Pikaajalistesse USA valitsuse võlakirjadesse investeeritud dollar oleks väärt 9,90 dollarit ja lühiajalistes paberites 2,90 dollarit.
USAst on ka kurb uudis. Nii kiiret dividendide maksmise vähenemist nagu neljandas kvartalis ei ole S&P 500 indeksi arvutamisest alates 1955. aastal veel nähtud. Kuigi kasumi suhtes olevat USA aktsiad madalamal hinnatasemel alates 1985. aastast, näitab dividenditootlus, et USA aktsiad on ikka ülehinnatud 46 protsenti.
"Suurema rumaluse teooriaga läheb kokku aktsiate ostmine vaid ettevõtete kasumite põhjal, ilma sentigi dividenditulu saamata," ütles MFSi strateeg James Swanson Bloombergile. "Alati võib ju loota, et keegi rumalam ostab aktsiad kallima hinnaga," lisas Swanson.