Eesti Post panustab infole

Küsimustele vastab Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste.

2005. aastal ei olnud võrreldes 2004. aastaga tegelikult kasvu. 2005. aasta kasumikasv tulenes amortisatsiooni ümbermängimisest. Postiseadusest tulid hinnamehhanismid, mis toona keerasid pildi pea peale. Tulude pool jäi pidama seadusandluse taha. Teine tekkinud kahjumi põhjus oli 2006. ja 2007. aasta tugev surve tööjõukuludele. See mängis olulist rolli. Lisaks veel kütusekulud, mis läksid hoolega üles.

2008. aastal saadud 0,4 mln krooni kasumit on pigem emotsionaalse tähtsusega. Ligi miljardikroonise käibega ettevõttel ei ole 0,4 miljonit kasumit mingi näitaja.

Vaatasime, millised kulud on otstarbekad. Kindlasti avaldas mõju postivõrgu ja protsesside ümbervaatamine.

Tagantjärele võib öelda, et 2006. ja 2007. aasta miinus oli Eesti Posti jaoks hea. See sundis liigutama. Alles praegu tegutsema hakkamine oleks meie jaoks hiljaks jäänud.

Me oleme kõiki suundi arendanud. Me fookustame kolme põhilisse suunda: traditsiooniline postiteenus, logistika ja infologistika.

Logistika paistab kõige enam silma, kuna sinna on praegu kõige enam uusi asju tulnud.

Postiturule tuleb lasta rohkem kvaliteetteenust - vähem jaekaubandust, rohkem finantsteenust postivõrku. Postituru avamine toob kaasa sektoris uue situatsiooni. Ümbrikus liigutatavate kirjade maht siirdub e-kanalitesse.

80% kirjadest on aga teatised ja arved, millele on selgelt e-lahendused olemas. Infologistika on see haru, kuhu tahame jõudsalt siseneda. Maikuus tuleme välja e-arvete teenusega. Oleme tasa ja targu seda teenust ette valmistanud ning jõudnud sellega kaugemale, kui sellest on räägitud. Teenuse alla jäävad erinevad e-dokumentide liigutamised.

Logistikateenuseid on oluline vaadata Balti perspektiivis. Suurklient tahab teenust kõikjal Baltimaades. Siin on oluline, kuidas saavutame kokkulepped teiste Balti postiettevõtetega.

Meil on ELS Balti Expressi teenus, kuid see pole ootusi täitnud. Praegu on töörühm koos ja mul on selles suhtes suured lootused.

Logistikal on see aasta investeeringute maht väiksem. Kui Balti postiettevõtete koostöölepe, mis esimeses kvartalis jõuab joone peale, nõuab investeeringuid, siis võib-olla investeerime rohkem logistikasse. Oleme kõikjal Baltimaades teenusega otsene konkurent DPD-le ja Itellale. Nende turueelis on praegu, et nad suudavad teha kõiki Balti riike. Teisalt pole neil aga nii laia jaotusvõrku, kui on postiorganisatsioonidel.

Sellel aastal panustame koostöö lihtsustamisele logistikateenuse klientidega - EDI/XML andmevahetus suurklientidega, ELS kullerteenuse ja laoteenuse veebipõhiseid lahendused.

Kui 80% kirjadest on ärikirjad, siis ärikliendi ootus on hinnalangus. Tekib partiikiri. Universaalse postiteenuse puhul peab Eesti Post toimetama kirjad kohale järgmisel päeval. Tõenäoline, et äriklient ei huvitugi, et kiri läheks kohale järgmisel päeval. Tema jaoks pole vahet, et arve jõuaks kohale kohe. Oluline on, et arve kohaletoimetamise järel jääks veel mõistlik maksetähtaeg arve saajale. Peaasi on hind. Võib juhtuda, et partiikirjade puhul ei ole kohalekanne iga päev, vaid kaks või kolm korda nädalas, kuid hind on odavam.

Express Post - tema veab perioodikat laiali, loomulikult tahab ta ka kirju laiali kanda.

E-arveid trükivad ja kannavad laiali Itella.

Seda nüüd mitte. Partiikirjadega lihtsalt hinnad kukuvad.

Peab arvestama, et langeb ka vajadus mitmesuguste kaupade järele. Postimüügis maht väheneb.

Kolme aasta strateegiline plaan näeb ette 400 miljonit krooni investeeringuid. Ilmselge, et selleks tuleb kuskilt raha saada. Ja üks võimalus on võõra raha sisse toomine. Valitsus ei ole seda minu teada veel arutanud. Nii, et ma ei tea, mis erastamisest saab.

Jah, kindlasti.

Postiturg jääb nagunii kohalikuks. Erastamine on aga oluline logistika jaoks. Logistika on mahupõhine. Meil on võimalik olla suurema võrgustiku osa või olla mõne suurema firma osa. Üksi tegutsedes oleks meil ainult kohalik turg või maksimaalselt Baltimaade turg.