Eesti Post trügib uutele marjamaadele

Tanel Raig 25. veebruar 2009, 00:00

Eelmise aasta lõpukuudel sai Eesti Posti juhtkond valmis oma tänavuse eelarvega. Esimesel katsel seda kinnitada ei õnnestunud. Nõukogu saatis eelarve tagasi ning palus kaaluda mõjusid, mida toob kaasa postituru avamine. Pärast kaalumist leitigi, et postituru avamine viib ettevõtte tulude poolelt 61 miljonit krooni.

Eesti Posti juhatuse esimehe Ahti Kallaste sõnul tahab kindlasti Express Post lisaks perioodika laialivedamisele asuda ka kirju laiali kandma. Teise tulude vähenemise põhjusena näeb postifirma juhtkond hinnalangust, mille turu avamine kaasa toob.

Kallaste hinnangul on 80% kirjadest äriklientidele kuuluvad, kes saadavad posti teel näiteks arveid. Selliste kirjade jaoks tekib partiikirja teenus - kirju ei võeta laiali jagamiseks iga päev, vaid suurem kogus paar korda nädalas, kuid see-eest on kirja hind odavam. "Ärikliendi jaoks ei ole vahet, et arve jõuaks kohale kohe. Oluline on, et arve kohaletoimetamise järel jääks veel mõistlik maksetähtaeg arve saajale. Peaasi on hind," räägib Kallaste.

ASi Express Post juhatuse esimees Sven Suurraid arvutab, et 61 miljoni krooni kaotamine tähendaks umbes 20% kirjakande kaotamist, ehk 11 miljonit kirja läheb konkurendi kätesse. "See on reaalne, aga mitte selle postiseadusega," nendib ta siiski. Tema sõnul 1. aprillil sisulist postituru avamist ei toimu, sest seadus on tehtud selline, et avatud turule ei ilmuks ühtegi konkurenti.

Esiteks on postiseaduses nõue, et postiteenust tuleb teostada vähemalt poolel Eesti territooriumil. Suurraid, küsib, kas on kedagi, kes soovib seda teha pooles Eestis. Kirjakandevõrgu loomine nõuaks investeeringuid. Investeeringute planeerimine on tehtud aga väga keeruliseks. Postiturust osa saamiseks tuleb maksta kompensatsiooni. Lihtkirja puhul on see 0-3 krooni kirja kohta. Hüvitise otsustamine hakkab aga toimuma kvartalipõhiselt. Suurraidi teada on praegu valitsusel plaan kehtestada kompensatsiooniks 0 krooni, kuna ühtegi konkurenti turule eeldatavalt ei tule. See kehtib aga juuni lõpuni, mis saab juulist, küsib Suurraid. "Niimoodi on võimatu teha pikemat äriplaani," leiab ta.

Püssi põõsasse ei ole Express Post siiski visanud. Suurraid kinnitab, et Express Postil on kindlasti huvi tulla lihtkirja turule, kuigi praeguse seisuga on ebaselge, kuidas sinna tulla. 1. aprilliga ei tule Suurraidi kinnitusel turule ühtegi konkurenti. "Ma ei usu üldse, et neid tulijad väga palju on, kes suudavad oma dokumentatsiooni vastavusse viia postiseadusega ja soovivad võtta riski teadmatuse ees, kui palju tuleb kompensatsiooni maksta," lisab ta. Ja kui pole konkurente, ei tasu ka loota, et tuleb soodsamate hindadega partiikirja teenus. Suurraid ütleb lõpetuseks, et on seega skeptiline, et Eesti Post kaotab postituru avamisega 61 miljonit krooni. "Seega saavad nad järgmisel aastal öelda, et tulid 61 miljoniga plussi."

Eesti Post planeerib sisenemist teenustesse, kust kaotatavad 61 miljonit krooni tulevikus tagasi teenida. Jõulisem tulek seisab lähiajal ees e-arvete turule.

Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste lubab maikuus e-arvete teenusega välja tulla. "Oleme tasa ja targu seda teenust ettevalmistanud ning jõudnud sellega kaugemale, kui sellest on räägitud," ütleb Kallaste. Ta näeb infologistika harus kolme teenust: e-arved, kus soovitakse konkureerida Itellaga, aadressiga reklaam ja trükilahendused. Ta kinnitab, et infologistikaga tegelemine ei sae postiteenuste oksa. Ümbrikutes liigutatav kirjade maht suundub e-kanalitesse. Enamik sellest on ettevõtete arved ja teatised, mille edastamiseks on e-lahendused olemas. Infologistikaga tegelemine tagaks postiteenuste võrgule tööd, et kandevõrgul oleks, mida laiali kanda, leiab Kallaste.

Seni e-arvete käsitlemise turul rahulikku üksindust nautiv Itella ei näe konkurendi ilmumises probleemi. Itella Information ASi juht Mait Sooaru ütleb, et Eestis on kõigist eraisikutele saadetavatest arvetest veidi üle 20% e-arved. Sellega ollakse Euroopa riikidest esikohal. Võrreldes seda aga interneti levikuga Eestis, siis on e-arvete kasvuks Sooaru hinnangul Eestis arenguruumi veel küllaga.

Sooaru väidab endal olevat hea meel, et Eesti Post tuleb aitama e-arveid populaarsemaks muutma. Ta usub, et suurel postifirmal on selleks kaasa võtta oma, e-arvete turu jaoks uued kliendid, mitte ei hakata üle võtma Itella olemasolevaid kliente. "Ega e-arvete saatmine eraldi võetuna ei olegi äri, millega kasumit teenida," väidab Sooaru. Ja ütleb, et Itella jaoks on e-arvete propageerimine missioon, mida on tarvis teha, et arveldamist tõhusamaks muuta ja loodust hoida. Paberarvete saatmisele kulub Eestis iga kuu sadu tonne paberit.

Eesti Post näeb selles siiski arvestatavat äripotentsiaali. Nii tänavusest 78 miljoni kroonisest investeeringust kui ka järgmise kolme aasta 400 miljoni kroonisest investeeringust läheb suurem osa postiteenuste divisjonile ja infologistika divisjonile. Eesti Posti kolmas teenuste haru, logistika, saab järgnevate aastate jooksul vähem investeeringuid.

Teated uutest logistikateenustest jätsid mulje, et Eesti Postist on saamas Eesti suurim logistikaettevõte. Ettevõtte juhtkond lükkab selle arusaama ümber.

Ahti Kallaste kinnitab, et logistikafirmaks muutumise plaani Eesti Postil ei ole. Tema sõnul paistab logistika silma lihtsalt seetõttu, et sinna on praegu tulnud Eesti Postil kõige enam uusi asju.

Viimati andis Eesti Post teada, et on valmis pakkuma laoteenust. Logistikadivisjoni juhi Ansi Arumeele sõnul on praegu nende turuosa väike. Kuid potentsiaal on Arumeele kinnitusel suur, kuna postifirmal on hulga aktiivseid ärikliente, kes sellist teenust vajavad. Lisaks plaanitakse turule tuua ka transporditeenus alusekaupade toimetamiseks Eesti piires.

Erinevalt infologistikaturust on logistikateenuste turul konkurents väga tihe. Laoteenuste turul, kus on väga palju teenusepakkujaid, on Eesti Posti turuosa Arumeele andmetel praegu alla 5%. Ka transporditeenuste turul ollakse esimesel aastal tagasihoidlikud ning soovitakse saavutada turuosaks kuni 2%. Laoteenuse ning transporditeenuse osutamisega ning üle Eesti toimiva võrgustikuga, mis lubab saadetisi kohale toimetada kõigile aadressidele üle riigi, siseneb Eesti Post tegelikult jaotuslogistika turule.

Jaotuslogistika turul on liidrid Smarten Logistics ja VIA 3L. Smarten Logisticsi juhatuse liige Mait Miller ütleb, et tal puudub küll ettekujutus Eesti Posti kesklao suurusest ja infrastruktuurist, kuid jaotuslogistikas on oluline baasmaht ja võib arvata, et Eesti Posti mahud on sellised, mis lubavad tal jaotuslogistikas hakkama saada. Kliendiportfellide muutused toimuvad Milleri sõnul turul siis, kui Eesti Post võtab eesmärgiks saavutada turuosa läbi soodsate hindade.

Allikas: Eesti Post ja Äripäev

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:54
Otsi:

Ava täpsem otsing