Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kirjasõna müük püsib hea tervise juures

    "Üleüldise negatiivse fooni taustal, milles inimesed varahommikust hilisõhtuni viibivad, on raamatud see pelgupaik, kus halvad uudised majanduskriisist lugejat ei ähvarda," rääkis kirjastuse Varrak juht Priit Maide.
    "Apollo ja Rahva Raamatu inimestega rääkides võib öelda, et mingit suurt nukrust pole saabunud," lisas ta.
    Apollo raamatupoeketi juhi Arvo Pihli ütlusel pole kriis lasteraamatute müüki väga kahandanud. "Tundub, et kõige paremas seisus on lasteraamatud, sest lastele ikka raamatuid ostetakse," ütles ta.
    Pihli kinnitusel mõeldakse ilukirjandust valides endisest hoolikamalt, kas seda või teist raamatut on ilmtingimata vaja. "Täishinnaga ilukirjanduse müük on praegu sordiini all. Kaubaks lähevad aga kindlasti hitt-tooted ning igal ajahetkel on võimalik poodidest leida sooduspakkumisi," rääkis Pihl.
    ASi Rahva Raamat juht Gertti Kogermann ütles, et järjest paremini lähevad müügiks elulooraamatud, vaimsuse ja eneseabi raamatud, langeva trendiga on aga kallimad kinke ja -kunstiraamatud, samuti reisiraamatud. Mullu Rahva Raamatu müük kasvas, jaanuari tulemus jäi Kogermanni sõnul ootustele siiski alla.
    "Detsembriga võrreldes on aasta algus alati tunduvalt tagasihoidlikum, kuid raamatukaubandus ongi sesoonne äri ja tibusid loetakse aasta lõpus," ütles ta.
    Apollo aasta alguse müüginumbrid kahanesid Pihli sõnul umbes 10 protsenti. Üks põhjus on tema hinnangul Eesti Vabariigi juubeliaasta, mille puhul trükivalgust näinud raamatud eelmise aasta alguses Apollo müügi kõrgustesse lennutasid. Kirjastuste lõikes on pilt erinev. Pihli ütlusel on suuremas hädas kirjastused, kelle raamatud jäävad rohkem kallimasse hinnaklassi, nagu sõnastikud ja teatmeteosed, sest inimesed nii kergelt kroone näpu vahelt enam ära ei anna.
    TEA Kirjastuse juht Silva Tomingas tunnistas, et jaanuari müük on 2008. aasta esimese kuuga võrreldes vähenenud 25 protsenti, jaemüük on aga kahanenud drastiliselt ning muutumas marginaalseks. "Veebruar tuleb eelmise aastaga võrreldes kõvasti külmem, kuid selle aasta jaanuarist pisut parem," märkis Tomingas.
    Tema sõnul on raamatuostja valiv tarbija ega lase isegi allahindluskampaaniatel end eksitada. "Praegu on tema prioriteet enese arendamine ja ta eelistab selliseid raamatuid, mis tema positsiooni tööjõuturul parandavad," ütles Tomingas.
    Vaatamata aasta suhteliselt kidurale algusele loodab TEA Kirjastus tugevate projektide ja ekspordi kaudu oma käivet 10-11 protsenti kasvatada.
    Aasta alguses toimunud käibemaksumuudatus ning rahakotti näriv majanduskriis sundis raamatumüüjaid koostöös kirjastajatega mitmeid ümberhindamisi tegema, et kaup kõrge hinna tõttu lattu ja poodidesse seisma ei jääks.
    "Loomulikult on see oma jälje jätnud nii kirjastuste kui ka raamatumüüjate kasumimarginaalile. Tuleb natuke aadrit lasta, ega midagi teha pole," nentis Pihl.
    Kogermann lisas, et kuna raamatumüügi marginaalid pole märkimisväärsed ka headel aegadel, tuleb praegu efektiivsuse kasvatamiseks rohkem pingutada.
    Keskmiselt tuleb raamat vastupidiselt kartustele Pihli sõnul tarbijale odavamalt kätte kui mõni aeg tagasi, seda peamiselt tänu massilistele sooduspakkumistele.
    "Lugemise ja eneseharimise vajadus pole kuhugi kadunud ja raskel ajal võiks see isegi suureneda," arvas Kogermann.
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.