Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kirjasõna müük püsib hea tervise juures
"Üleüldise negatiivse fooni taustal, milles inimesed varahommikust hilisõhtuni viibivad, on raamatud see pelgupaik, kus halvad uudised majanduskriisist lugejat ei ähvarda," rääkis kirjastuse Varrak juht Priit Maide.
"Apollo ja Rahva Raamatu inimestega rääkides võib öelda, et mingit suurt nukrust pole saabunud," lisas ta.
Apollo raamatupoeketi juhi Arvo Pihli ütlusel pole kriis lasteraamatute müüki väga kahandanud. "Tundub, et kõige paremas seisus on lasteraamatud, sest lastele ikka raamatuid ostetakse," ütles ta.
Pihli kinnitusel mõeldakse ilukirjandust valides endisest hoolikamalt, kas seda või teist raamatut on ilmtingimata vaja. "Täishinnaga ilukirjanduse müük on praegu sordiini all. Kaubaks lähevad aga kindlasti hitt-tooted ning igal ajahetkel on võimalik poodidest leida sooduspakkumisi," rääkis Pihl.
ASi Rahva Raamat juht Gertti Kogermann ütles, et järjest paremini lähevad müügiks elulooraamatud, vaimsuse ja eneseabi raamatud, langeva trendiga on aga kallimad kinke ja -kunstiraamatud, samuti reisiraamatud. Mullu Rahva Raamatu müük kasvas, jaanuari tulemus jäi Kogermanni sõnul ootustele siiski alla.
"Detsembriga võrreldes on aasta algus alati tunduvalt tagasihoidlikum, kuid raamatukaubandus ongi sesoonne äri ja tibusid loetakse aasta lõpus," ütles ta.
Apollo aasta alguse müüginumbrid kahanesid Pihli sõnul umbes 10 protsenti. Üks põhjus on tema hinnangul Eesti Vabariigi juubeliaasta, mille puhul trükivalgust näinud raamatud eelmise aasta alguses Apollo müügi kõrgustesse lennutasid. Kirjastuste lõikes on pilt erinev. Pihli ütlusel on suuremas hädas kirjastused, kelle raamatud jäävad rohkem kallimasse hinnaklassi, nagu sõnastikud ja teatmeteosed, sest inimesed nii kergelt kroone näpu vahelt enam ära ei anna.
TEA Kirjastuse juht Silva Tomingas tunnistas, et jaanuari müük on 2008. aasta esimese kuuga võrreldes vähenenud 25 protsenti, jaemüük on aga kahanenud drastiliselt ning muutumas marginaalseks. "Veebruar tuleb eelmise aastaga võrreldes kõvasti külmem, kuid selle aasta jaanuarist pisut parem," märkis Tomingas.
Tema sõnul on raamatuostja valiv tarbija ega lase isegi allahindluskampaaniatel end eksitada. "Praegu on tema prioriteet enese arendamine ja ta eelistab selliseid raamatuid, mis tema positsiooni tööjõuturul parandavad," ütles Tomingas.
Vaatamata aasta suhteliselt kidurale algusele loodab TEA Kirjastus tugevate projektide ja ekspordi kaudu oma käivet 10-11 protsenti kasvatada.
Aasta alguses toimunud käibemaksumuudatus ning rahakotti näriv majanduskriis sundis raamatumüüjaid koostöös kirjastajatega mitmeid ümberhindamisi tegema, et kaup kõrge hinna tõttu lattu ja poodidesse seisma ei jääks.
"Loomulikult on see oma jälje jätnud nii kirjastuste kui ka raamatumüüjate kasumimarginaalile. Tuleb natuke aadrit lasta, ega midagi teha pole," nentis Pihl.
Kogermann lisas, et kuna raamatumüügi marginaalid pole märkimisväärsed ka headel aegadel, tuleb praegu efektiivsuse kasvatamiseks rohkem pingutada.
Keskmiselt tuleb raamat vastupidiselt kartustele Pihli sõnul tarbijale odavamalt kätte kui mõni aeg tagasi, seda peamiselt tänu massilistele sooduspakkumistele.
"Lugemise ja eneseharimise vajadus pole kuhugi kadunud ja raskel ajal võiks see isegi suureneda," arvas Kogermann.