Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prokurör nõuab Reiljanile šokivangistust
Kohe tuleks Reiljanil vangis istuda kolm kuud, ülejäänu oleks katseajaga.
"Pistise nõudmise eest ja suures ulatuses - mõistetakse reaalselt vangi," rääkis Bergmann. Riiklik süüdistaja märkis, et Reiljanil on teatud soodumus küsida teenete eest raha.
Reiljan nõudis Bergmanni sõnul pistist suures ulatuses. "Kuna ta pole oma süüd tunnistanud ega kahetsenud, oleks äärmiselt oluline kasutada šokivangistust," ütles prokurör.
"Põhimõtteliselt oli tegu lõpule viidud teoga, ehkki raha ei liikunud. Ametiisik (Villu Reiljan - toim) on näidanud oma valmidust tegu teha," lisas prokurör.
Bergmann avaldas arvamust, et pistiseläbirääkimisi pidades tegi advokaat Tarmo Sild ametialast praaki. Kohtul tuleks mehele mõista 11 kuud vangistust, millest kohe tuleks ära istuda kolm kuud, ülejäänu oleks katseajaga.
Pärna suhtus Bergmann kõige leebemalt. "Pärn sai aru, et tegemist on sellise imeliku rahaga, mis kõigi eelduste kohaselt pidi liikuma sularahas," rääkis naine ning rõhutas, et ehkki ärimees pole end süüdi tunnistanud, andis ta uurimise käigus ainsana tunnistusi ja ütlusi, mis kinnitasid raha küsimist.
"Tegemist on karistamata isikuga, kel elu ja töökoht olemas, talle on täiesti piisav rahalisest karistusest," märkis Bergmann, miks ta laseb ärimehel pääseda vaid rahalise karistusega. Pärna võiks karistada 100 päevapalga ulatuses, seega 65 200 krooniga, leidis prokurör.
Kaitsjad tegid prokuröri süüdistuskõne pihuks ja põrmuks.
"Kaitsja on oma seisukohad kirja pannud 50 lehel, kuid ei hakka nii pikka kõnet pidama kui prokurör, vaid piirdub ühe tunniga," rääkis Reiljani kaitsja Aivar Pilv prokurörile tema neljatunnist sisutühja kõnet ette heites.
"Süüdimõistvat kohtuotsust ei saa rajada süüdistatava (Aivo Pärna - toim) ütlustele, kelle räägitu on vastuoluline ning kes keeldub kohtus ütluste andmisest," tõi Pilv välja advokaatide põhiargumendi.
Nii Tarmo Silla kaitsja Üllar Talviste kui ka Pilve sõnul on süüdistuses põhimõttelised vead. Näiteks ajal, mil Wipestrex Grupi esindaja Aivo Pärn ja eksminister Villu Reiljan juulikuus väidetavalt partei rahastamist arutasid, oli enampakkumise võitjaks kuulutatud Realway. "Mida neil oli omavahel arutada?" küsis Pilv.
Kui notar ministeeriumi ja Realway vahelise ostu-müügilepingu sõlmimata jättis, tõi ta põhjuseks ettevalmistamata lepingu. Pilve sõnul ei minda notarisse, kui veel ei kavatseta lepingut sõlmida, vaid lükatakse tehingukuupäev edasi.
Lisaks oli pretsedenditu, et enampakkumise võitja esitas halduskohtusse kaebuse. Tavaliselt esitavad kaebusi potentsiaalsed ostjad, kes jäid enampakkumisel teiseks või kolmandaks.
"Tahan kokkuvõtvalt öelda, et Villu Reiljan komisjoni töös (mis ostja välja sõelus - toim) ei osalenud," rääkis Pilv.
Pilv tuletas meelde, et riiklik süüdistaja on mitmel korral öelnud, et konkreetsed tõendid tal puuduvad. Kaudsetest tõenditest on ta püüdnud jätta mulje, et Reiljan nägi pistise saamiseks palehigis vaeva ning süüdistus on põhjendatud.
"Sellisel juhul ärme üldse kohtuistungit peame, mõistame süüdistatavad kohe süüdi," kommenteeris Pilv prokuröri süüdistust.
Pilv ütles kohtuistungil, et ärimees Marcel Vichmann pani Rävala pst 8 eest 420 miljonit pakkudes totaalselt mööda. Pilv sõnas, et pärast pakkumiste avamist tekkis 420 miljonit krooni maksta lubanud Vichmannile kuuluvas OÜs Realways paanika, sest kinnisvara turuhind oli ligikaudu 100 miljoni krooniga üle pakutud. "Nii mõnigi kaotas selle pärast töö, nagu me teame," lisas advokaat.
Sama meelt oli ka Silla kaitsja Talviste, kes selgitas, et konkureerivate pakkumiste tegemine ühe ja sama ärimehe või ärimeeste grupi puhul on üsna tavaline. Sellisel juhul kalkuleeritakse ostu, vaidlustamist ja loobumist ning loobumisega kaasnevad leppetrahvid arvatakse kulusse.
Talviste leidis, et Vichmann pakkus hinna nii tippu kui ka keskpaika, kuid selgus, et pani ikkagi kõvasti mööda. Suurusjärk 100 miljonit krooni on õige, hindas Talviste möödapaneku kogu ulatust.