Riigistamiskirves pankade kohal

Möödunud reedel kadus järjekordselt USA suuremate pankade aktsiatel jalgealune, päevasiselt oli kolme suurema panga, Bank of America, Citigroupi ning Wells Fargo, väärtusest kadunud enam kui viiendik.

Tõsi, päeva lõpuks oli Bank of America ja Wells Fargo aktsia hinnalangus veidi järele andnud, aga Citigroupi aktsia hind kukkus 22,3 protsenti, 1,95 dollarini, mis teeb kahe triljoni dollari suuruse bilansimahuga panga väärtuseks 10,6 miljardit dollarit. Nädalaga haihtus 44 protsenti Citigroupi ning 32 protsenti Bank of America väärtusest.

Järjekordne õudusunenäo põhjustas USA senati panganduskomitee juht Christopher Dodd, kelle sõnul peaks mõne panga natsionaliseerima, seda vähemalt mõneks ajaks. Bank of America ning Citigroup ongi kaks, keda sellisel juhul riigistamiskirves võib kõige rohkem ähvardada. Ka staaranalüütik, New Yorgi Ülikooli majandusprofessor Nouriel Roubini (viimati ka esmaspäevases Äripäevas) ning keskpanga endine juht Alan Greenspan propageerivad pankade natsionaliseerimist.

President Barack Obama administratsioon kiirustas natsionaliseerimispilvi hajutama, väites, et valitsuse arvates on pankade jaoks parim koht erakätes. Ka Bank of America juht Ken Lewis kinnitas uudisteagentuuri Dow Jones Newswires kaudu, et pank on kasumlik ja ta ei näe põhjust, miks peaks riik tema juhitava panga üle võtma.

Aktsionäride hirmu põhjustas sel nädalal algav riigi 20 suurema panga bilansi ülevaatus, mida kutsutakse nn stressitestiks. Testi eesmärk on teha kindlaks, mis juhtub pankadega, kui majanduslik olukord läheb tunduvalt hullemaks, kui seni on arvatud. Kuna nende 20 panga hulgas on mitu sellist, kelle kohta saab öelda, et nad on liiga suured, et lasta neid põhja minna, ongi alternatiiv nende pankade natsionaliseerimine. Nagu põhjendas Roubini, oleks tegemist kõige turusõbralikuma lahendusega. Aktsionärid kaotavad küll oma vara, kuid maksumaksjad võivad lõpptulemusena võita, selgitas ta. Stressitest kestab paar nädalat, pärast seda muutub ehk ka pilt mõnevõrra selgemaks.

Ajaleht New York Times aga kirjutas esmaspäeval, et stressitestist oluliselt uut infot ega suuremat selgust ei saa. Suuremates pankades on juba sadu Föderaalreservi spetsialiste, kellel on nende pankade olukorra kohta üsna hea pilt ning testi tulemused ei erine ilmselt oluliselt sellest, mis on praeguseks teada.

Citigroup üritab aga sündmusi ennetada ning otsib võimalust riigi osaluse suurendamiseks kuni 40 protsendile panga lihtaktsiatest. Senised riigi rahasüstid on piirdunud eelisaktsiatega, mis annavad õiguse dividendidele, aga mitte hääleõiguse. Pankade osaline natsionaliseerimine tähendab eelisaktsiate konverteerimist lihtaktsiateks. Isegi kui ei toimu täielukku riigistamist, toob see endaga kaasa seniste aktsionäride osaluse lahjendamise ehk teisisõnu jääb supp olemasolevatele aktsionäridele lahjemaks. Praegu on riigi käes Citigroupist umbes 8 protsenti.

USA pangandussektori laostumine on olnud nii laiaulatuslik ning sügav, et aktsiate hinnad on kukkunud tasemele, mida pole nähtud kümmekond, mõningatel juhtudel kuni veerandsada aastat.

Nii näiteks käis Bank of America aktsia hind reedel päevasiseselt 3,19 dollaril ehk hinnal, mis oli väärtpaberil 2. augustil 1984.

Aga pankade aktsia hinnad on langenud juba sellisele tasemele, et neid on õigem nimetada optsioonideks, lausus investeerimisfirma Condor Options maakler Jared Woodard ajalehele The Wall Street Journal. "Kolm dollarit Bank of America eest on tegelikult optsioon - ma ei tea mitte kedagi, kes ostaks seda, pidades silmas pikaajalist väärtust," lausus ta.

2007. aasta oktoobris ehk kohe pärast USA aktsiaturgude kõrgseisu oli USA kümne suurema pangandussektori ettevõtte aktsia väärtus 1,249 triljonit dollarit. Bank of America väärtus oli siis 214,2 miljardit dollarit.

Eile oli S&P 500 indeksi pangandussektori kümne suurema ettevõtte väärtus 298,6 miljardit dollarit ehk vaid mõnevõrra rohkem kui Bank of America turuväärtus toona.