Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eestlased kaevandavad Aafrikas kulda ja teemanteid

Annika Matson, Artur Tooman 25. veebruar 2009, 12:28

Vjatšeslav Santaševi kaasosalusega ettevõte
Estmor Service Transiit OÜ alustab märtsist kulla ja teemantide kaevandamist
Aafrikas, kirjutab tänane Delovõje
Vedomosti.

Möödunud aasta kevadel soetas Estmor Service Transiit OÜ Libeerias asuvad tütarettevõtted UMC inc., Global Mining corp., Global Marketing Liberia inc. sellelt väikselt Lääne-Aafrika riigilt loa kahe kulla- ja teemandikaevanduse kasutamiseks. Üks maardla - Bangorma - üldpinnaga 5 hektarit, asub Loffi jõeorus, Sierra-Leone piiri lähedal. Teise maardla Komgbu pindala on 25 ruutkilomeetrit.

Kohe proovikaevandamise käigus leiti kullasoon. Spetsialistid nimetavad selliseid sooni "tormilisteks", mis tähendab kulla sisaldust 8-10 grammi pinnase ühe kuupmeetri kohta. Kullaliiva puhtus on 96,4%. Sellest maardlast võib kümne aasta jooksul saada vähemalt 10-11 tonni kulda. Seal praegu töötavate geoloogide esialgse hinnangu kohaselt on selles leiukohas teemanteid umbes 500 tuhat karaati.

"Tööd jätkub seal pikkadeks aastateks. Teise platsi kavatseme maha müüa ning juba leidsime ostja," teatas Estmor Service Transiit OÜ kaasomanik ja juhatuse liige Vjatšeslav Santašev. "Kahju on, kuid meil ei käi sellisest töömahust ja investeeringust jõud üle."

Tema sõnul on nad tänaseks päevaks kokku investeerinud umbes 2 mln dollarit – masinad, töölislinnaku ehitamine, vee ja kanalisatsiooni rajamine, kaabeltelevisioon ja internet, territooriumi ümberpiiramine ja kindlustamine kutsumata külaliste eest. Ühesõnaga, firma lõi kogu infrastruktuuri. Praegu töötab seal 35 inimest, 12 neist on Eestist ja Venemaalt.

"Täielikult on valmis üks tehnoloogiline liin, mis suudab töödelda 25 tonni pinnast tunnis. Me tahame panna üles veel neli liini tootlusega 100 tonni pinnast tunnis. Otsime selleks raha," lisas Santašev.

Võlakirjad Londoni börsile

Kohe pärast maardla eksperthinnangu valmimist ning selle kinnitamist panga poolt, paneb firma oma võlakirjad Londoni börsile välja.

Santaševi prognooside kohaselt annab üks liin 900 grammi kulda päevas, st 20 kilogrammi kuus. Nelja liiniga hakkab maardla tootma peaaegu tonni kulda aastas. Praeguste kullahindade juures plaanib ettevõtte teenida oma investeeringud poole aastaga tasa.

Idee hakata kulda ja teemanteid kaevandama tekkis neli aastat tagasi. Sel ajal otsis Santašev kui rahvusvahelise mereõiguse spetsialist Libeerias piraatide poolt kaaperdatud kaeva. "Laeva me leidsime üles ja tagastasime omanikule. Siis ma sõlmisingi palju kasulikke tutvusi. Selleks, et hakata kaevandama kulda ja teemanteid tuleb olla natuke avantürist, omada häid sõpru ja raha. Kõik see meil õnnestus kokku saada ning märtsis alustame me tööd," muheleb Santašev.
Tavaliselt kulub geoloogilistest uuringutest tööstusliku kaevandamise alguseni viis aastat. Ettevõttel Estmor Service Transiit võttis ettevalmistus aega natuke üle aasta.

"Meil vedas. Varem töötas selles kaevanduses üks Araabia ettevõte, kuid talt võeti litsents ära. Nii et meie saime juba ettevalmistatud platsi,» seletab Santašev.

Kuna asjad edenesid kiiresti, tuli ka Aafrikasse tööle minna soovijaid otsida kiiresti. Suve alguses lõpeb neljakuuline vahetus ning nad sõidavad koju tagasi.

"Sellepärast hakkasimegi otsima nende asemele ehitajaid, valvureid, mehaanikuid, elektrikuid, kuid ainult inglise keele oskusega," jätkab ettevõtja.
Tulevikus ehitab ettevõte maardla lähedale meditsiinikeskuse ja kooli. Plaanis on ehitada ruumid politseijaoskonna tarbeks. Kohalikud võimud tervitavad taolisi sotsiaalprogramme, seetõttu on ka ka ettevõttel on lihtsam teostada oma tegevust.

Libeeria pakub võimalusi

2003. aastal lõppes Libeerias kodusõda, 2005. aastal hakkas olukord stabiliseeruma ning 2007. aasta augustis tühistas ÜRO kuueaastase teemantide väljaveo keelu Libeeriast. Rahvusvaheliste ekspertide hinnangul on riigi majandus varemeis.

Kuid Santašev väidab, et just praegu on sobiv hetk alustada oma äri selles Aafrika riigis, kuhu on majutatud palju ÜRO sõdureid, nimelt 13 500. Nii et kord on tagatud.

Tema sõnul tormasid praegu paljud ettevõtjad Libeeriasse mitte ainult kaevandama kulda, teemanteid ja teisi maavarasid, vaid ka ehitama. Näiteks hiinlased ehitasid Libeeriasse asfalditehase ja alustasid teedeehitusega. Vastutasuks said nad tasuta maid riisi kasvatamiseks. Iisraellased taastavad ÜRO raha eest sildu ning said loa korjata vanaraua kokku. "Tuleb ehitada maju, hotelle, kontoreid. Näiteks otsib valitsus ehitusettevõtet, mis taastaks hävitatud hüdroelektrijaama," loetleb Santašev ärimeeste ees avanevaid võimalusi. "Võib kasvatada suhkruroogu ja valmistada suhkrut või toota kautšukki, võib osta ja müüa kohvi. Samuti on Libeerias tsemendi defitsiit.».

Muidugi on see keeruline riik oma spetsiifika ja traditsioonidega. Riigis lokkab korruptsioon. "Näiteks ostsime ametlikult buldooseri, aga müüja ei tahtnud seda üle anda ning me olime sunnitud minema kohtusse. Kohus otsustas meie kasuks. Tulin kohtuotsusele järele ning küsisin, kas see on valmis. Sekretär vastas, et kohe läheb vaatab. Mõne aja pärast tuleb tagasi ja vastab, et pean ootama. Paarikümne minuti pärast küsin jälle, kas otsus on valmis. Tema läheb vaatama. Kui tuleb tagasi, vastab, et ei ole veel välja trükitud. Panin lauale 20 dollarit ja küsin, kas saaks seda protsessi kiirendada. Sekretär võttis raha, läks välja ja mõne sekundi pärast tuli tagasi, kohtuotsus näpus," rääkis Santašev oma kogemustest.

Kommentaar:
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja esimees Siim Raie oli siiralt üllatunud, kui kuulis, et üks Eesti ettevõte alustab kulla ja teemantide kaevandamist Aafrikas. "Mina pole sellest midagi kuulnud,"ütles Raie. "Minu mäletamist mööda ei tegutse Aafrikas ühtegi Eesti firmat." Raie arvates praegu, kus ettevõtjad otsivad uusi võimalusi ja turgi, on täiesti võimalik, et Aafrika riigid pakuvad eestlastele huvi.

Hiljuti teatas Eesti suurim tarkvaralooja Webmedia oma plaanidest otsida uusi kliente Lähis-Ida ja Aafrika riikidest ning tasakaalustada seeläbi langust Baltimaade turgudel.
„Me oleme pidevalt investeerinud mitte tsüklilistesse turgudesse ja toodetesse,“ ütles Webmedia juht Priit Alamäe, kelle arvates on Ida-Euroopa turud juba piisavalt arenenud. Aeg on tegutseda Lähis-Idas ja Aafrikas.

TAUST

Estmor Service Transiit OÜ omanikud on Igor Maksimov (70%) ja Vjatšeslav Santašev (30%).

Libeeria - väike riik Aafrika läänerannikul. Valitsemise vorm - vabariik. Pealinn - Monrovia.
Riik elas üle kaks kodusõda – aastatel 1989-1996 ja 1999-2003. Sõjad viisid riigi majanduse krahhini. 2005. aastal valiti riigi presidendiks Ellen Johnson-Sirleaf. Ta lõpetanud Harvardi ülikooli, töötas Maailmapangas ja teistes rahvusvahelistes finantsorganisatsioonides.

Riigist on leitud rauamaagi-, kulla-, teemandi- ja haruldaste metallide lasundid. Enne kodusõda olid peamised ekspordiartiklid puit, kautšuk, rauamaak, kohv ja kakao. Ekspordi maht 2006. aastal oli 1,2 miljardit dollarit, import 7,1 miljardit dollarit.

Riigi SKP moodustas 1,6 miljardit dollarit.
Elanikkond - 3,3 miljonit inimest. Iive 3,6%. keskmine eluiga 40-42 aastat.
Allikas Vikipeedia Estmor Service Transiit OÜ kaasomanik ja juhatuse liige Vjatšeslav Santašev.Estmor Service Transiit OÜ kaasomanik ja juhatuse liige Vjatšeslav Santašev.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. February 2009, 09:22
Otsi:

Ava täpsem otsing