Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Balti keti nõrgim lüli Läti jäi ilma investeerimisjärgu reitingust
Niisamuti on tõusnud kindlustuse hind (CDS) Balti riikide maksejõuetuse vastu.
Teisipäeval langetas S&P Läti riigi reitingu tasemele BB+, millega Läti on koos Rumeeniaga ainsad investeerimisjärgu reitinguta riigid ELis.
"Otsuse tingis väliskeskkonna halvenemine ning valitsuse ambitsioonika majandusprogrammi elluviimisega seotud riskid," ütles S&P laenuanalüütik Eileen Zhang.
Danske Banki hinnangul oli uudis halb, kuid Läti majanduse vabalangust ja poliitilist ebastabiilsust arvestades ootuspärane. Läti president Valdis Zatlers teatab täna, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise pärast Ivars Godmanise valitsuse tagasiastumist läinud nädalal.
Reitinguagentuur Fitch hoiatas, et kui Läti ei suuda eelarvedefitsiiti kontrollida, võivad väljamaksed IMFi abilaenu paketist edasi lükkuda ning surve latile suureneda.
Reitingu alanemine muudab Läti valitsusele ja ettevõtetele rahvusvahelistelt finantsturgudelt laenusaamise raskemaks ja võib vähendada välismaiseid otseinvesteeringuid, kommenteeris S&P otsust Läti rahandusministeerium.
TD Securities strateeg Bartosz Pawlowski tõlgendas otsust kui hinnangut, et Läti on valel teel. "See suurendab võimalust, et latt lõpuks devalveeritakse," ütles ta.
S&P hoiatas, et võib kärpida ka Eesti ja Leedu reitingud.
Agentuur Moody's analüüsis sel nädalal Leedu majandust, märkides, et arvestades majanduskeskkonna halvenemist, ei saa enam devalveerimist välistada, isegi kui liti vahetuskursi muutusest oleks rohkem kahju kui kasu.
Devalveerimine Balti riikides oleks ränk löök Rootsi pankadele. Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ütles esmaspäeval, et Rootsi pangad võivad riigilt saadud abimiljardeid kasutada ka oma tütarpankade aitamiseks Ida-Euroopas.