Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Akadeemia Nord rektor: keerulistes olukordades tehakse panus heale haridusele

26. veebruar 2009, 14:21

Elu on näidanud, et just keerulistes
olukordades tehakse tihti suur panus hea hariduse omandamisele. Nii et sellest
aspektist lähtuvalt olen veendunud, et huvi kõrghariduse omandamise vastu pigem
suureneb, arvas Akadeemia Nord rektor ja eraülikoolide rektorite nõukogu esimees
Ene Grauberg.

Intervjuu Ene Graubergiga:

Kas kõrgharidust omandavatele üliõpilastele pakute te nüüd majanduskriisis ka paindlikumaid maksegraafikuid?

Esiteks tuleks rõhutada, et mõistagi on kõrgharidus osa ühiskonnast. Kui ühiskond on tõsiste majanduslike raskuste ees, siis puudutab see kahtlemata kõiki kõrgkoole, sh. erakõrgkoole. Seejuures tuleb rõhutada, et ligi 60 % praegustest üliõpilastest õpib tasulistel kohtadel. Suurem osa nendest õpivad avalik-õiguslikes ülikoolides ja riigi- rakenduskõrgkoolides. Järelikult puudutab see küsimus täna kõiki tasulistel kohtadel õppijaid. Selle kaudu ka kõiki Eesti kõrgkoole. Mis puudutab Akadeemia Nordi, siis märgiksin, et Akadeemia Nord on asutatud 1991. aastal, kui olukord Eesti ühiskonnas oli ääretult keeruline mitte ainult majanduslikus vaid ka poliitilises plaanis. Elu on üldse näidanud, et just keerulistes olukordades tehakse tihti suur panus hea hariduse omandamisele. Nii et sellest aspektist lähtuvalt oleme veendunud, et huvi kõrghariduse omandamise vastu(õigus, psühholoogia, marketing, reklaam ja kommunikatsioonijuhtimine) meie ülikooli rahvusvaheliselt tunnustatud professorite seltskonnas ei vähene, vaid pigem suureneb. Eestlastel on alati jätkunud rasketel aegadel talupoeglikku tarkust teha õigeid ja kaugemat tulevikku mõjutavamaid otsuseid. Miks see nüüdki siis teisiti peaks olema!

Kui palju on makseraskustes üliõpilaste arv kasvanud võrreldes eelmise aastaga?

Mis puudutab õppemakse, siis makseraskustes üliõpilasi on alati olnud. Esialgu pole nende osa oluliselt suurenenud. Sellisest olukorrast väljapääsemiseks oleme nendele üliõpilastele, kes õppimisest väga huvitatud on, pakkunud isikliku avalduse põhjal erinevaid maksegraafikuid. Samuti oleme alati pakkunud edukamatele üliõpilastele ka mitmeid stipendiume. Osal õigusteaduskonna üliõpilastel on olnud võimalus õppida riigieelarvelistel kohtadel jms. Üliõpilased võivad ise valida kas statsionaarse või kaugõppe õppevormi. Kaugõppes võib uuest õppeaastast osa sissejuhatavatest ainetest läbida ka E- õppe kaudu, mis teeb kaugüliõpilastele õppimise senisest oluliselt odavamaks jms. Nii et mõtleme pidevalt sellele, kuidas suurendada ligipääsu kõrgharidusele ka kõige keerulisemates majanduslikes tingimustes selliselt, et kaduma ei läheks hariduse kvaliteet.

Mis te arvate, mis see aasta erakõrgkoolidele tuua võib?

Mis puudutab kõrgkoolide tulevikku (sh. Eesti kõrgkoolid) globaliseeruvas maailmas, siis see on juba hoopis keerulisem küsimus. Kirjutasin sellest pikemalt 2008. aasta veebruaris ajalehes Sirp. Rõhutaksin siinjuures vaid niipalju, et 2000 aasta Lissaboni strateegia ebaõnnestumist tunnistasid juba 2005. aastal selle strateegia nõunikud. Selgeks sai, et Lissaboni strateegia põhieesmärk - muuta Euroopa üheks konkurentsivõimelisemaks regiooniks maailmas - on ebaõnnestunud katse. Selle strateegia üks tuntumaid nõunikke M. Castells märkis 2005. aastal, et põhiline viga Lissaboni strateegia kavandamisel ja sellest lähtuva Bologna protsessi(mis on seotud kõrghariduse reformiga) käivitamisel peitub selles, et aktsent on tehtud põhiliselt avalikule sektorile ja suurettevõtetele. Enamik firmasid maailmas on aga väikeettevõtted. Kuid protsess oli juba käivitunud ning tagasiteed sellele oli raske leida. Selle mõjusid peab Euroopa aga veel pikalt tundma. Bologna puhul kavandatakse praegu juba uut kümnendit (2010- 2020). Kõrgkoolide osas asetatakse nüüd suurem aktsent kõrgkoolide paljususele, varem oli tähelepanu koondunud põhiliselt teadusülikoolidele.

Mis puudutab aga Akadeemia Nordi, siis arvan, et väikeste kõrgkoolide eelis on ka kõige keerulisemates oludes selles, et nad on paindlikumad ning valmis kiiremini muutuma ühiskonna kiiresti muutuvatele oludele. Pealegi on Akadeemia Nord alati olnud avatud koostööle nii sisulises kui organisatsioonilises plaanis. Uksed peavad aga varsti sulgema ilmselt need kõrgkoolid, kes pole suutnud veidi kaugemale oma tulevikku kavandada. Seetõttu ei suuda nad kiiresti muutuvate oludega ka kohaneda. Kuigi täpselt saame öelda vaid selle kohta, mis on juba möödas. See mis tuleb ja mis on praegu, on juba hoopis keerulisem küsimus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. February 2009, 14:20
Otsi:

Ava täpsem otsing