Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsionärid tulevad raha peale
On kahte peamist tüüpi aktsiainvestoreid. Ühed, kes pidevalt ostavad-müüvad, panustavad erinevate finantsinstrumentidega aktsiate tõusule või langusele, võimendavad positsioone ning silmitsevad pikisilmi sinist ekraani, kuni börs suletakse. Need on spekulandid, kelle jaoks iga päev on täis ärevust ja kauplemine võtab hirmsa aja.
Teised on need, kes ei viitsi närvitseda ja ostavad aktsiaid pikemaks perioodiks - kas mõneks aastaks või (nagu maailma kahtlemata kuulsaim investor Warren Buffett) terveks eluks.
Mis kasu on aktsia omamisest terveks eluks? Aktsia väärtus võib lakke lennata ja paberil oled rikas mees, aga mille eest poes leiba osta?
Põhjus, miks investeerida aktsiatesse pikaajaliselt, on eelkõige iga aasta saadav tulu ehk dividendid. Loomulikult ei investeeri kõik sellise tulu nimel ning noortel kasvavatel ettevõtetel ongi ilmselt mõistlikum kasum reinvesteerida, et kunagi hiljem päris tugevana ka ustavaid aktsionäre meeles pidada. Ning mõned investorid tahavad aktsia mõne aasta pärast oluliselt kosunumana maha müüa ning teenivad oma kasu sealt.
Aga siiski. Kui ettevõte teatab dividendide vähendamisest või ärajätmisest, loobub suur hulk aktsionäre kohe omanikustaatusest ning turul kajastab seda aktsia hinna kiire langus, mis omakorda vähendab teiste omanike vara.
Üks variant oleks aktsiate asemel koguda riigi võlakirju, mis vähendab ka investeeringu riskitaset. Aga ka nii vaikset kasvu paljud investorid ei taha.
Arvestades inflatsiooniga, on Londoni Business Schooli arvutuste kohaselt sissetulek dividendidest alates eelmise sajandi algusest moodustanud lausa 70 protsenti USA aktsiatulust.
Seetõttu ei tasuks aktsiaostu mõtet maha matta, vaid valida lihtsalt hoolikamalt ettevõtteid, mis enda omanikke hästi hoiavad ja korralikult rasvase rahaga nuumavad.
Bloombergi usinad analüütikud on tippinud S&P 500 indeksi aktsiad suhteliselt lihtsasse dividendide diskonteerimise mudelisse, millest võib tulemusi analüüsides teha kaks peamist järeldust. Kõigepealt avaldab mudel, et enamik indeksi aktsiaid on siiani ülehinnatud, lausa 46 protsendi jagu. Kaunis masendav tulemus, arvestades, et aastaga on indeks kaotanud juba niigi 45 protsenti oma väärtusest.
Teine, oluliselt põnevam tulemus näitab, et indeksi ridades peidab end väike hulk finantssektoriväliseid ettevõtteid, mida võiks tõepoolest pidada pärliteks põhjamudas. Kümme ettevõtet, mille aktsia hind praegu on halvimal juhul pea 30 protsenti ja parimal juhul lausa 60 protsenti madalam, kui see dividendide väljamakseid arvestades olla võiks.
Millised need peidetud pärlid siis olla võiksid? Nimekirjas domineerivad meditsiinivaldkonna esindajaid.
Enim paistab alahinnatud olevat meditsiinitehnikat arendav, tootev ja turustav C.R. Bard. Ettevõtte toodangut võib leida kõikvõimalikes meditsiiniasutustes USAs, Euroopas ja Jaapanis ning ta pakub tööd 10 200 inimesele. Bardi tegevusala on ka suhteliselt vastupanuvõimeline kriisile, sest haigeks jäävad inimesed ka majanduslanguse ajal - stressi tõttu võib-olla isegi tavapärasest enam -, kuigi uute masinate ostu võivad haiglad siiski edasi lükata. Dividendide diskonteerimise mudeli järgi on turg Bardi aktsiat lausa 59 protsendi jagu alahinnanud.
Seega tuleb otsida ettevõtteid, mis tegelevad inimeste jaoks hädavajalike valdkondadega. Meditsiin, toiduained ja esmatarbekaup on ka langusperioodil head investeerimisobjektid.