Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskerakond alasi ja haamri vahel

    Kui Äripäev möödunud aasta 26. septembril ilmunud artiklit "Keskerakonna rahastaja peideti sihtasutuse abil" ette valmistades küsis Keskerakonna esimehelt ja Tallinna linnapealt Edgar Savisaarelt, kas Jüri Vilmsi Sihtkapitalile suurema summa ülekandmisel on kõigil võimalik Tallinna linnavalitsuselt vastutasuks saada meelepärane otsus, vastas Savisaar: "Loodan, et Äripäev teeb oma tavapärast nalja. Küsimus on provokatsiooniline ja kui ma seda tõsiselt võtaksin, siis peaksime teid kohtusse kaebama."
    Äripäev ei teinud nalja ning kaitsepolitsei ei pidanud samuti sadade tuhandete kroonide liikumist Jüri Vilmsi Sihtasutuse kaudu Keskerakonnale naljakaks - eile peeti kuriteos kahtlustatavana kinni Tallinna volinik Elmar Sepp ning toimetati läbiotsimine sihtasutuse ruumes.
    Tsentrism on Keskerakonna üks näopool, teine, seni varjus pool Parbused ja Sepad. Oluline on, et prokuratuuri ja kaitsepolitseiameti algatatud kriminaalasi teeb lõpu ka keskerakondlikule avalikkusele näkku sülitamisele ning pealinna võimu petuskeem saab õiglase hinnangu õiguskaitseorganeilt.
    Keskerakonda kahtlustati juba pikemat aega, et kasutab Jüri Vilmsi Sihtasutust rahapumbana, mille kaudu liiguvad toetuskroonid ettevõtlusest selle erakonna kaukasse. Äripäeva kuid kestnud uurimise tulemusena selguski, et farmaatsiatehas ei ole ainus ettevõte, mis toetas Keskerakonda läbi selle sihtasutuse - ka Urmas Sõõrumaale kuulunud ESS Grupp pole sellest patust prii.
    Sihtasutus ei pea avalikustama rahaülekannete tegijate nimesid. Seega see, kes petta soovis - ettevõtted ei tohi erakondi toetada -, kasutas juhust: asutas sihtasutuse, et varjata oma rahastajaid. Ja seda ei teinud üksnes Keskerakond.
    Erakondade rahastamise selgete reeglite kehtestamine seisabki nähtavasti selle taga, et poliitilised jõud on huvitatud võimust ja igast lisakroonist selle kindlustamiseks, suurtoetajad on küll huvitatud võimu soosingust, ent mitte oma nime avalikustamisest - sest niiviisi ei saa avalikkus ettevõtjate makstud toetussummasid ning võimude teatud otsustusi seostada.
    Aga just sellega me leppida ei saa. Ausa konkurentsi nii erakondade kui ka ettevõtjate vahel tagab ainult raha nähtav liikumine. Aus konkurents omakorda tagab maksudest laekuva raha efektiivsema kulutamise ja seda mitte ainult kohalike omavalitsuste poolt, vaid kogu avalikus sektoris. Ja veel enam - läbipaistev, aus asjaajamine taastaks rahva usu omavalitsustesse ja riiki, demokraatiasse, mis on tõsiselt kõikuma löönud just võimude JOKK-sepitsuste tõttu.
    Loodame, et Elmar Sepa vastu algatatud kriminaalasi, Ivo Parbuse, samuti rahvaliitlase Villu Reiljani juhtumid saavad kavapunktideks, mille järgi hakkame kirjutama JOKK-saagadele epiloogi.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.