Analüütik: Eestis sel aastal süvenev majandussurutis

28. veebruar 2009, 09:58

Üleilmse majanduse ja eelkõige ELi
piirkonna nõrgema lühiajalise väljavaate taustal valitseb Eestis 2009. aastal
süvenev majandussurutis. Enamik riike on olnud sunnitud oma majanduskasvu
prognoose aastateks 2009–2010 allapoole korrigeerima, märkis DnB NORD Bankas
vanemanalüütik Jekaterina Rojaka.

Järgneb Jekaterina Rojaka majanduskokkuvõtte Eesti kohta:

Üleilmse majanduse ja eelkõige ELi piirkonna nõrgema lühiajalise väljavaate taustal valitseb Eestis 2009. aastal süvenev majandussurutis. Enamik riike on olnud sunnitud oma majanduskasvu prognoose aastateks 2009–2010 allapoole korrigeerima. Euroopa Komisjon eeldab, et Eesti majandus langeb 2009. aastal 4,7%, mis on madalaimate näitajate poolest Läti ja Iirimaa järel kolmas. Eurobaromeetri kohaselt on halvenev majandusolukord Eesti peamine probleem (pooled vastajatest tajusid seda ohtu).

Eratarbimine on järsult vähenenud ning jaekaubandus langes eelmisel aastal kaelamurdva kiirusega. 2008. aasta detsembris vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük (muutumatute hindade juures) 9% võrra eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Kaupade jaemüük kahanes enamikus majandusvaldkondades, teravaim langus oli tekstiili-, rõiva- ja jalatsimüügis ning seadmete, kodukaupade ja ehitusmaterjalide müügis (ehitustegevuse ja kinnisvaratehingute suure vähenemise tõttu).

Selle tagajärjel langes 2008. aasta viimases kvartalis järsult tööstustoodangu kasv, mis kõikus eelmise aasta märtsist kuni oktoobrini 5 protsendi äärel. Tööstustoodangu langus suurenes iga kuuga – oktoobris langes see 12%, novembris juba 17% ja detsembris lausa 21% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Tööstustoodangu kokkuvarisenud näitajate peamiseks põhjuseks oli vähenenud sisenõudlus. Sügavaim langus registreeriti ehitusmaterjalide tootmises, mis ei ole seiskunud kodumaise ehitusturu taustal üllatav.

Teiselt poolt on eksportijate võimalused samuti piiratud, sest eurotsooni ärikliima indeks langes madalaimale tasemele, andes märku järsust pidurdumisest eratarbimises ja seeläbi müümata valmistoodangu suurenevatest varudest. Eurotsoon on nüüd ametlikult majandussurutise etapis, kuna teist kvartalit järjest registreeriti negatiivne kasv. Teiste Eesti välismaiste äripartnerite tulemused ja üleilmne väljavaade on samuti halvenenud.

Sellest tulenevalt aeglustus Eesti ekspordi aastakasv 2008. aasta esimesel 11 kuul 5,2%-ni võrreldes eelmise aasta sama ajaga (2006. aastal 8,3%) ning impordi aastakasv langes 4,2% (võrreldes 17,1%-lise kasvuga aastal 2006). Lisaks vähenes novembris import eelmise aasta sama ajaga võrreldes 20% võrra. Vähenenud import on kooskõlas vähenenud sisenõudlusega ning selle tulemuseks oli kaubandusbilansi tähelepanuväärne paranemine: 2008. aasta jaanuarist novembrini langes väliskaubanduse tasakaalustamatuse näitaja enam kui ¼ võrreldes sama perioodiga aasta varem.

Võttes arvesse vähest sisemaist kulutamist nii Eestis kui ka mujal maailmas, leeveneb veelgi ka hinnasurve. 2009. aasta jaanuaris langes tarbijahinnaindeks (THI) eelmise aasta jaanuariga võrreldes 0,6% ning oli vaid 4,1% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Koos kütusehindadega langes ka veohinnaindeks 2007. aasta jaanuariga võrreldes peaaegu kümnendiku võrra. Alkoholi- ja tubakatoodete puhul valitsesid märkimisväärselt kõrgemad hinnad, mis on tõusnud 21,4% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, sest 2008. aasta keskel tõsteti hüppeliselt aktsiise. Samuti on suurenenud eluasemekulud (13,3%). Eelduste kohaselt jääb 2009. aastal hind mõõdukaks ning see võib käesoleva aasta lõpuks vastata täielikult Maastrichti kriteeriumitele.
Maastrichti maksuläve rikkumise oht siiski suureneb, sest sisenõudlus ja tootmine väheneb veelgi – majandussurutis mõjutab maksulaekumisi negatiivselt. Lisaks tuleneb lisasurve eelarvele kiiresti kasvavast töötusest. Eurostati kohaselt on ühtlustatud töötuse määr Eestis kasvanud 2008. aasta lõpuks 9,2%-ni (võrreldes ELi keskmisega, mis on 7,4%). Eesti Töötukassa teate kohaselt suurenes samal ajal väljamakstava töötushüvitise määr käesoleva aasta jaanuaris peaaegu kolm korda, kui võrrelda sama perioodiga aastal 2008.

Eluasemelaenude keskmised intressimäärad olid eelmise aasta detsembris rekordiliselt kõrged, jõudes 8,24%-ni – see on 2 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Suureneva laenukoorma taustal langes laenamise osakaal tarbijate optimismi puudumise ja ebakindluse tõttu tulevikuväljavaadete suhtes. Teiselt poolt ei tekitanud rahvusvaheliste turgude sularahapõud ega kohaliku majanduse suurenevad ohud pankade jaoks mingeid ajendeid uute laenude andmise hoogustamiseks. Lisaks oli Eesti erasektori võlg Balti riikide hulgas suurim ning jõudis peaaegu eurotsooni keskmiseni (105%), moodustades enam kui 90% SKT-st. Olukord osutus veel keerulisemaks, kui arvestada asjaolu, et enamik pangalaenudest on võetud eurodes. Sellises ebastabiilses makromajanduslikus keskkonnas, kui surve devalveerida omavääringut järjest suureneb, tundis pangasektor end kaitsetult.

Kõikide nende tegurite tõttu kahanes eralaenude hulk Eestis drastiliselt. Krediidiasutuste laenuportfelli kasv vähenes peaaegu 4 korda – 2007. aasta lõpus oli see enam kui 33% ja eelmise aasta detsembris 8,5%. Teravaim reageering oli tarbijakrediidi valdkonnas. Halvenevate tööturutingimuste, väheneva ostujõu ja tuleviku suhtes leviva pessimismi taustal vähenes tarbijakrediidi portfelli kasv 2008. aasta lõpus enam kui 6 korda, 7,5%-ni. Üsna oluline põhjus oli samuti ääretult kõrge intressimäär. Eesti Panga statistika järgi oli Eesti kroonides võetud tarbijalaenude keskmine intressimäär 23–28% – see on kolm korda kõrgem kui eurodes võetud laenu puhul.

Erasektori portfelli kasvuks antud pangalaenude langustrend on kooskõlas ka kinnisvaratehingute kahetsusväärse statistikaga. 2008. aasta neljandas kvartalis kahanes kinnisvara notariaalsete ostu-müügitehingute arv võrreldes eelmise kvartaliga 13% ning seda oli ligikaudu kolmandiku võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kõige suurem langus oli elamute ja eluasemete valdkonnas – tehingute arv kahanes eelnimetatud perioodi jooksul 36–38% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Eesti erasäästude turg kasvab veel, kuigi teeb seda aeglasema tempoga. 2008. aasta lõpus oli majapidamiste hoiuste aastaseks kasvuks 11,2%, s.o 4 protsendipunkti vähem kui aasta varem. 62% tähtajaliste hoiuste kogumahust olid tänu soodsale intressimäärale panka paigutatud kroonides. Nimetatud intressimäär kerkis eelmise aasta lõpus 5,85% ni, sama intressimäär eurodes oli 1,5 korda madalam.

Majanduse väljavaated lähitulevikuks jäävad tagasihoidlikuks. Krediidituru pingete tõttu suurenevad riskid ning valitsuse piiratud meetmed, mis võivad majanduskasvu edendamiseks vajalikuks osutuda, on seotud majanduslike ja rahaliste tagajärgedega.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. March 2009, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing