Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Langist on saamas uus Maripuu

01. märts 2009, 10:03

Vaatamata sellele, et justiitsministeerium
püüab kiivalt tegelikku statistikat varjata, on selgelt näha õigussüsteemi
ummikseisu. Tundub, et minister Langist on saamas uus Maripuu ja
justiitsministeeriumit ootab ees samasugune krahh kui sotsiaalministeeriumi,
märkis jurist ja rahvaliitlane Lauri Vitsut.

Järgneb Lauri Vitsuti arvamuslugu:

Kõige ilmekamaks näiteks võib pidada Viru Maakohtu tööpiirkonnas valitsevat olukorda. Kogu Viru Maakohtu tööpiirkonnas tegeleb ainult üks kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetlustega, riigi õigusabi andmise otsustamise ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduste lahendamisega.

Väidetavalt on sellel kohtu vanemametnikul lahendada korraga üle 10 000 avalduse ja taotluse. Hetkel pidavat ta lahendama 2008. aasta veebruaris esitatud avaldusi ja taotlusi, aga neist mõningad pidavat pärinema veel aastast 2006.

Tegelikult on olukord kogu riigi lõikes samasugune. Välja kujunenud kriitilises majandusolukorras tuleks riigi õigusabi taotlusi lahendada viivitamatult, sest hiljem ei ole selle abiga enam midagi peale hakata. Maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni kehtestamise eesmärgiks oli lahendada tsiviilvaidlusi kiirendatud korras. Välja on kujunenud aga vastupidine olukord, avaldusi menetletakse kuude kaupa, ja kui võlgnik esitab vastuväite, tuleb vaidlus lahendada ikkagi hagimenetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise otsuste venitamisega on tekkinud olukord, kus poole aasta pärast peale jõustunud otsust ei ole võlgnikult enam midagi võtta, või on ta likvideeritud, või alustatud pankrotimenetlust.

Täna võib selgelt välja öelda, et kohtunike korpus töötab inimvõimete piiril. Ühel tsiviilasju lahendaval kohtunikul on nii palju tsiviilasju menetluses, et vabalt võib kasutada käibefraasi "ta ei jõua kogu oma elu jooksul nendes vaidlustes otsusteni".

Kohtunike suur töökoormus on aga viinud olukorrani, kus kannatama on hakanud otsuste õiguslik kvaliteet. See omakorda suurendab edasikaebamiste arvu ja tsiviilvaidluste hulka kohtusüsteemis üldse.

Ka riigilõivu määrade tõstmine ei ole olukorda lahendanud, pigem vastupidi. See riivab põhiseaduse § 13 toodud õigust riigi ja seaduse kaitsele, samuti pole § 14 kohaselt järgitud seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu kohustust tagada kõik õigused ja vabadused, ega § 15 kohaselt igaühele tagatud õigust õiguste rikkumise korral kohtusse pöörduda.

Tõstes riigilõivu määrasid oleme teinud kohtumenetluse ettevõtjale põhjendamatult kulukaks. Kui riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmisel ei ole objektiivsetel põhjustel (näiteks varad on koormatud või likviidsed vahendid kulude kandmiseks puuduvad) võimalik taotleda, jäävad võlad sisse nõudmata ja ettevõtjal endal kohustused täitmata. Nii tekibki ringvõlgnevus, kus kõik on kõigile võlgu ja vaidlusi lahendada pole võimalik, kuna raha lõivude maksmiseks puudub.

Õigusloome on riigi ülesehitamisel väga oluline tegur. Ühiskondlike suhete muutumisel pidime kiiresti ka õigusruumi regulatsioonidega täitma. Kiirustamise all kannatas õigusaktide kvaliteet.

Täna oleme vajalikud regulatsioonid kehtestanud, aga ikka vaevleme aktide madala kvaliteedi probleemiga. Riigikohus on avaldanud oma arvamust (Postimees 31.10.08): "On taunitav, et riigil näib puuduvat selge kriminaalpoliitika, mida kohaldatakse poliitilistest tõmbetuultest ja üksikjuhtumistest sõltumatult”.

Äsja jõustusid uued tsiviilkohtumenetluse seadustiku parandused, mis kardinaalselt muudavad varem reguleeritut. See annab alust nimetada seaduse algvarianti õiguslikuks praagiks.

Tartus toimunud õigusteadlaste päevadel jahmatas juriste teadasaamine, et uue töölepingu seaduse eelnõu väljatöötamisel jäeti Tartu Ülikooli õigusteadlased kaasamata. Ilmselgelt oli see üheks põhjuseks, miks seaduseelnõu toores oli ja palju vasturääkivusi sisaldas.

Tundub, et kogu justiitsministeeriumi õigusloome taandub sellele, mis kiiks hommikul ministrile pähe lööb. Ja normitehnikutest ametnikud hakkavad kätt kõrva äärde lüües rahuldama ministri isiklikke ambitsioone.

Kõige värskema näite võib tuua valitsuskabineti nn kriisiistungitest, kus teemaks olid eelarvekärped. Valitsuskabineti ettepanekuks on kärpida füüsiliste isikute tulumaksu eraldisi kohalikele omavalitsustele ning keelata kohalikel omavalitsustel laenu võtmine. Eeltoodu on aga vastuolus põhiseaduse § 154, mille kohaselt on kohalikel omavalitsustel privaatautonoomia- iseotsustamisõigus. Samuti ei saa vähendada füüsiliste isikute tulumaksueraldisi, sest siis peaks ka vähendama kohalikele omavalitsustele seadusega pandud kohustusi. Jääb arusaamatuks, kas justiitsministril puudub pädevus selgitada valitsuskabineti liikmetele põhiseaduse olemust ja ülimuslikkust.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. March 2009, 10:42
Otsi:

Ava täpsem otsing