Ehitusjärgus elumaju üha enam müügis

"Ei maksa arvata, et turul ei ole praegu poolikutele majadele ostjaid, sest ehitushinnad on oluliselt langenud ja uuel omanikul on võimalus ehitada maja edasi tunduvalt odavamalt," rääkis A&A Kinnisvara tegevjuht Aivar Villemson.

Maia Daljajev, Arco Vara Kinnisvarabüroo vanemmaaklerna eluasemekrundi soetamine tähendas üldjuhul eluasemelaenu võtmist, siis pangad ei finantseerinud ainult krundi ostu, vaid laen väljastati ka sinna ehitatava elamu jaoks.

Villemsoni sõnul pangad üldjuhul ei finantseeri selliseid poolikuid projekte, kus on näha, et kinnitatud eelarvega ei suudeta projekti ellu viia. "Aga kui keegi on ehituse käigus eelarvet ületanud, võib pangast ikkagi laenu taotleda, sest kuigi vähenenud tagatiste väärtus on kahanenud, on langenud ka ehitusturu hinnad. Igat juhtumit vaadeldakse," selgitas Villemson. Tema sõnul tuleb igat konkreetset juhtumit vaadelda eraldi, sõltuvalt objekti valmimisfaasist.

1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter soovitab olukorras, kus on näha, et maja ehitamiseks vahendeid ei jätku ning pank laenu juurde ei anna, objektiga mitte midagi teha.

"Juhul, kui valminud on maja vundament, tasuks projekt kohe pooleli jätta, kuivõrd tehtud investeeringud pole suured võrreldes tervikhoone maksumusega," märkis ta. "Kui aga valminud on juba müürid ja vahelaed, tuleks võimaliku kahju minimeerimiseks hoonekarp sulgeda. Konstruktsioonide kaitsmiseks ilmastikukahjustuste eest võiks katuse katta kas või odava rullmaterjaliga, sulgeda akna- ja ukseavad vineeriga," õpetas Vahter.

Vahter lisas, et kui valminud on suurem osa hoonest, tasuks kaaluda sissekolimist. Sel juhul tuleb muidugi vabaneda eelmisest elukohast.

Samas on valminud hoonekarp, kus puudu vaid siseviimistlus, ostja jaoks atraktiivsem, eriti neile, kes soovivad siseviimistlust oma maitse järgi kujundada.

Arco Vara Kinnisvarabüroo vanemmaakler Maia Daljajev ütles, et enamasti on majaehitust plaaninud inimesed soetanud krundi ja alustanud ehitamist laenu eest ning pidanud seadma hüpoteegi ka lisatagatisele. Daljajev märkis, et kui pank enam suurte riskide tõttu ehitust ei finantseeri, soovitakse esmalt müüa pooleliolev maja, kuna lisatagatist kasutatakse elukohana.

Daljajevi sõnul on pooleliolevale eramule raske ostjat leida. Müüjad küll pakuvad ostjale kokku lepitud summa eest varianti, et ehitavad maja ise vastavalt ostja soovidele lõpuni, kuid ostjad on praegu väga ettevaatlikud ega julgeta selliseid tehinguid teha. Lisaks on neil väga suur valik valmis objektide hulgas. "Üldjuhul on need, kes praegu müüvad pooleliolevaid eramuid, soetanud krundid buumi tipus. Nemad ei saa kohe kindlasti tehtud investeeringut tagasi," märkis ta.

Pangad osaliselt valmis ehitatud majade poolelijätmisest huvitad pole ning igal juhul püütakse leida võimalus poolelioleva eluaseme lõpuni ehitamiseks.

"Soovitame pidada pangaga aktiivset dialoogi, kuna poolik maja ei täida ei omaniku ega panga huve," kinnitas Pindi Kinnisvara Põhja regiooni juhataja Tõnis Meister.

Uuselamute arendajad oma arendustegevuse praeguseks praktiliselt peatanud. Praeguseks ajaks valmis ehitatud esmaturul olevate majade müügihindu on mitmel pool alandatud, kohati on hinnalangus olnud suurem kui 30 protsenti.

Kuna Tallinnas paiknevate elamute hinnad ei ole enamikule ostjaskonnast jõukohased, on ostjad suunanud pilgud Tallinnast ca 30-40 kilomeetrit raadiuses asuvate piirkondade poole, vahendab Arco Vara turuülevaade.

Suvilat või vanemat elumaja soetades eelistatakse hoonet, mida on lihtne aastaringselt kasutusele võtta. Eelistatumad on piirkonnad, mis paiknevad suuremate asulate (näiteks Saku ja Saue) naabruses ning kus on hea infrastruktuur ja transpordiühendus Tallinnaga.

Tallinnast kaugemal kui 40 kilomeetrit asuvaid vanemaid elamuid soetatakse peamiselt eesmärgiga hooned kasutusele võtta hooajaliselt, suvitamiseks.

Seejuures on likviidsemad looduslikult eripärased kinnistud, näiteks ilus kõrghaljastusega, lähedal asuva veekoguga reljeefsed krundid. Vanemate (talu)hoonete hinnad sõltuvad eelkõige nende elamiseks kõlbulike pindade suurusest ja korrasolekust. Muud pinnad huvitavad praegust ostjat vähe.

Ka üle 2 hektari suurune krunt ei lisa kinnistule olulist lisaväärtust, välja arvatud juhul, kui tegemist on tugeva arenduspotentsiaaliga. 1-2 ha suurune krunt on piisavalt privaatne ning suurema krundi puhul muutub probleemseks selle korrashoid.

Autor: Tea Taruste