Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Isetegemise rõõmu toetab vana hea puu
Nüüd on käes isetegemise aeg! Majanduses järjest julgemalt laiutav miinus on ammu kinnisvara- ja ehitussektorist mujalegi levinud.
Ühelt poolt võiks nüüd eratellija, majaomanik olla kuningas, kes tellib muusika. Kuid teisalt ei ole laenude-liisingute surutise all oma kuningliku tellija tiitliga midagi suurt praalida. Kohustused tuleb täita. Töötuks jääv ehitaja tundub nüüd päris ahvatlev - lõpuks ometi saab nüüd temalt odavama raha eest paremat nõuda. Kuid ka see maksab…
Samas tahaks igaüks eluga edasi minna, paremat tulevikku luua, elujõulises teadmises, et tegelikult on nüüdne kriis, nagu äsjane buumgi, samuti mööduv.
Õnneks on eestlased n-ö helge nõukogude aja raskustes karastunud ja erinevalt hämmastavalt saamatute lääne inimestega võrreldes oma käsitööoskused säilitanud. Sakslaste kõnekäänu järgi on inimesel alati olemas kaks maailma parimat tööriista - oma käed. Seega, milleks pidada niigi köietantsijalikku oskust eeldavas majandusolukorras üleval erinevaid ehitajaid.
Parem tee ise - aega ju olude sunnil mitmetel nüüd senisest enam, saab tegemisrõõmu ja pärast tunda veel uhkustki omatehtu üle. Parim materjal on vana hea ja soe ning omamaine puu.
Soe puu ei nõua eriti üldtööde puhul erilisi oskusi, vaja on vaid tahet ja pealehakkamist. Puuga töötamisel on põhitõed samad, mis sajandeid seni, seega head nõuannet kirjas ja sõnas palju.
Ka 1930ndate Eesti ehitas end kriisist hiilgavalt välja paljuski oma käte ja oma puuga. Tehkem nüüdki nii ja toetame taas oma Eesti riiki! Käesolev puiduteemaline number püüabki avada mõningaid puumaailma võimalusi ja vanu tõdesid.