Me õnn, et oleme Rootsiga seotud

ÄP 02. märts 2009, 00:00

Eesti ja Rootsi keskpangad sõlmisid leppe, mille kohaselt rootslased lubavad anda meile kuni 10 miljardit Rootsi krooni Eesti kroonide vastu. Tegemist on ennetava leppega, rõhutavad keskpangad.

Äripäeva järeldus: hea, et rootslased on valmis appi tulema. Meie õnneks oleme nii seotud, et pole nende huvides meid isevoolu teed lasta.

Esimesel pilgul tekitab uudis muidugi vastakaid tundeid: ebameeldiv, et me üldse oleme omadega nii kaugele jõudnud, et meil võib sellist abi vaja minna. Oleme nüüd siis Lätiga ühele pulgale kukkunud? Nagu Reuters kirjutas, näitab Rootsiga sõlmitud leping, et "ka Eesti tunnetab survet".

Muidugi tunnetab. Ja just seepärast peaksime tundma ennast paremini tänu kinnitusele, et kui hätta jääme, siis on meil kuhugi pöörduda. Vähe usutav, et tänu sellele lepingule laenuraha vabamalt voolama hakkab. Kuid leppel on üks oluline funktsioon. Majanduses sõltub palju ootustest, millele vastavalt turuosalised käituvad.

Nii nagu pankade kukkumise ootuses hakkavad inimesed sealt raha välja tõmbama ja ennustus kollapsist muutub isetäituvaks, nii suurendab ka likviidsuse lisagarantii kindlustunnet ja muudab tõenäolisemaks selle, et seda garantiid mitte kunagi tarvis ei lähe. Muidugi, rootslased ei toeta meid mitte sõbramehe poolest, vaid sellepärast, et nad kardavad oma investeeringute pärast nii panganduses kui ka teistes sektorites.

Radikaalne ja meile kahjulikum oleks see, kui Põhjamaad tõmbuksid meie turgudelt üldse tagasi. Me ju liitusime ka Euroopa Liiduga suuresti sellepärast, et meie majandus oleks tugevamalt Euroopaga seotud ning kui peaks tekkima kriis (ütleme, agressioon Venemaa poolt), siis tunnetaks ka Euroopa seda oma nahal ja oleks huvitatud sekkumisest. Praeguseid meetmeid panganduses võib võrrelda ka NATO kollektiivse julgeoleku tagamise artikliga.

Tagasi vaadates oli ka Hansapanga müük meile õnnistuseks. Kuigi tollal kahetsesime oma majanduse kroonijuveelist loobumist, võib vaid arvata, kuidas me praegu oleksime panga päästmisega hädas olnud.

Läti on pidanud Parex panka süstima 820 miljonit latti ning lisaks lubas valitsus garanteerida panga 775 miljoni eurose sündikaatlaenu välismaistele kreeditoridele. Praegu otsitaksegi lahendusi võlgade tagasi maksmiseks. Pole panka, pole probleemi. Või antud juhul: Rootsi pank, meie ühine probleem.

Samuti on hea uudis reedene rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide teade, et nad panevad Ida-Euroopa vankuva pangandussüsteemi toetuseks kokku 24,5 miljardi euro suuruse abilaenu paketi, mis aitaks finantskriisi üle elada. Seegi näitab, et Ida-Euroopat ei jäeta kriisis üksi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:58
Otsi:

Ava täpsem otsing