Kivinurm-Priisalm: tehke lihtne ja investorisõbralik seadus

02. märts 2009, 16:59

Eesti fondihaldurite liidu
juht Kristel Kivinurm-Priisalm ütles, et uus versioon tulumaksuseadusest on
küll palju parem variant, kuid sellel on rida puudusi, mis ei võrdsusta
eraisikute investeeringuid äriühingute kaudu tehtud investeeringutega.

„Tunne on, et poliitikud tahavad valimislubaduses ristikese kirja saada, selle asemel, et teha lihtne ning investorisõbralik seadus,“ kommenteeris Kivinurm-Priisalm uut eraisikute väärtpaberitulu maksustamist puudutavat seaduseelnõud, mille rahandusministeerium välja töötas.

Kivinurm-Priisalm sooviks, et iga investor, kes seda eelnõud loeb, saaks sellest aru ja et Eesti eraisikute investeerimiskeskkond oleks Läti ja Leeduga võrreldes atraktiivsem. „Täna on Lätis ja Leedus võimalik tulumaksuvabalt investeerida, kui osalus ettevõttes jääb alla 10 protsendi,“ märkis ta.

Kivinurm-Priisalme sõnul on Eesti tänane suur probleem see, et ettevõtted ei saa piisavalt paindlikult pankadest uusi laene ega olemasolevaid laene refinantseerida. Kuna Eestis on laenu-deposiidi suhe 180 protsenti, siis tema hinnangul ei anna pangad siin välja uusi laene, kuni see suhe on langenud tasemele 120-130 protsenti, taastumine võtab aga kolm kuni viis aastat.

„Selle ajaga jõuab suur osa firmasid minna pankrotti ning tööpuudus Eestis kasvada 15-20 protsendini. Meil on vaja Eestisse meelitada ettevõtjaid ning välisinvestoreid, kes tooksid siia kapitali, oskusteavet ning looksid töökohti,“ toonitas Kivinurm-Priisalm. „Täpselt sama moodi, nagu sai tehtud 90ndatel, aga nüüd on vaja meelitada siia tarku töökohti, mitte odavat allhanget, sest siin pole me enam konkurentsivõimelised.“

Kuna teistes riikides nagu Luksemburgis, Šveitsis, Hispaanias ja Singapuris on eraisikute väärtpaberitulude maksustamine Kivinurm-Priisalme sõnul Eestiga võrreldes oluliselt soodsam, viivad Eesti privaatpankurid aktiivselt oma kliente neisse jurisdiktsioonidesse, et makse optimeerida. „Ehk Eesti juristide, audiitorite, raamatupidajate töö viiakse meie oma Eesti kapitali poolt Eestist välja ja seetõttu on töökohti vähem,“ märkis ta.

„Suurim kannataja on väikeinvestor ja väikeettevõtja, kellel ei ole vahendeid, et skeeme punuda. Eesti ei ole täna atraktiivne investeerimiskeskkond,“ toonitas Kivinurm-Priisalm.

Tema hinnangul oleks lihtne lahendus, kui väärtpaberiinvesteeringutelt tulumaksu ei võetaks ning väärtpaber oleks väärtpaber väärtpaberituru seaduse mõistes. „Kui tehing ei ole tehtud professionaalse litsentseeritud turuosalisega ELi riikidest, väärtpaber ei ole börsil või alternatiivturul noteeritud või ei oma igapäevast turuhinda või ei ole fondiosak, peab resident hoidma väärtpaberit kuus aastat, et see läheks tulumaksuvabastuse alla,“ selgitas Kivinurm-Priisalm. „Sellega väldime ka rahandusministeeriumi „hunti”, et Eesti ettevõtjad hakkavad palkasid, autosid jne väärtpaberistama.“

Kui teeksime lihtsa seaduse, siis tooksid Eesti rikkad eraisikud oma varad Eestisse tagasi, uskus varahaldusfirma juht. Teiseks meelitaks seadus tema hinnangul Eestisse residendiks järgneva paari-kolme aasta jooksul suurusjärgus 1000-1500 väga rikast eraisikut Soomest ja Rootsist.

„Nad tooksid Eesti pankadesse oma deposiidid ja finantsinvesteeringud, ostaksid siin kinnisvara ja tarbiksid siin. Deposiitide baasi pealt oleksid aga pangad paremini kapitaliseeritud ning saaksid anda välja uusi laene,“ selgitas ta. See kõik annaks lõpptulemusena võimaluse uute töökohta loomiseks.

Kolmandaks, ja ehk kõige olulisemaks põhjuseks oleks Kivnurm-Priisalme hinnangul sõnum, mida edastaksime Euroopa Liidule. „Tule loo oma ettevõte Eestis ning kui oled selle üles ehitanud ja maha müünud, ei pea maksma tulumaksu,“ kirjeldas ta. Eestisse koliksid siis tema arvamusel alustavate ettevõtete juhid ning firmad, mis on eraisikute omanduses. „Arvan, et peamine ränne tuleb Skandinaavia riikidest, kus täna on väärtpaberite maksustamine väga kõrge,“ rääkis Kivinurm-Priisalm.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. March 2009, 13:09
Otsi:

Ava täpsem otsing