Ministeerium: vaatamata Vitsuti arvamusele on õigussüsteem stabiilne ja avalik

02. märts 2009, 14:55

Justiitsministeeriumi asekantsler Marko
Aaviku sõnul on Eesti õigussüsteem vastupidiselt Lauri Vitsuti arvamusele
stabiilne ja avalik.

Järgneb Marko Aaviku vastulause.

1. märtsi äripäev.ee avaldas Lauri Vitsuti arvamusloo õigussüsteemist. Tegu on tõepoolest ehtsa „arvamusega“, sest faktidele ei tugine see sugugi, vaid loo vundamendiks on fraasid nagu „väidetavalt“, „pidavat olema“ jne. Näiteks kui Vitsut räägib väidetavast kohtu vanemametnikust, kel pidavat olema lahendada korraga üle 10 000 avalduse ja taotluse, siis jätab ta ühe „pisiasja“ märkimata: nimelt on sel ametnikul – kelleks on kohtunikuabi – terve meeskond, kes teda selles tegevuses abistab.

Tõsiselt ei saa ka võtta juttu, nagu üritaks justiitsministeerium õigusmõistmise statistikat varjata. Tegelikult on ministeerium viimasel ajal õigusmõistmise statistikat märkimisväärselt edasi arendanud. Nii näiteks hakati eelmisel aastal keskmist menetlusaega arvestama uut moodi. Tänu sellele saab õigusmõistmise olukorda adekvaatsemalt hinnata: kuna arvestatakse ka kõiki neid kohtuasju, mis kohtus n-ö kapis seisavad, siis on sisuliselt võimatu menetlusaja statistikat ilustada. Uue arvestuse kasutuselevõtt näitas, et 2007. aastal oli tsiviilasjade keskmine menetlusaeg 222 päeva asemel 309 päeva ning kriminaalasjade üldmenetlustes 377 päeva asemel hoopis 667 päeva.

Kohtuasjade venimine on ministeeriumi erilise tähelepanu all. Näiteks eelmisel aastal seadsid kõik esimese astme kohtud justiitsministeeriumi eestvedamisel strateegiliseks eesmärgiks vähendada n-ö kapis seisvate vanade menetlusasjade arvu ning kavandasid oma tegevused vastavalt sellele. 2008. aasta lõpuks väheneski keskmine arvestuslik tsiviilasja lahendamise aeg 66 päeva võrra 243 päevale ning kriminaalasjade üldmenetlustes sama näitaja koguni 152 päeva võrra 515 päevale. Lauri Vitsuti negatiivne näide Viru maakohtu kohta on eriti ebaõnnestunud, sest just see kohus parandas oma olukorda eelmisel aastal kõige rohkem.

Väär on ka Vitsuti väide, nagu oleks tsiviilasju lahendavate kohtunike koormus üle mõistuse suur. Tegelikult on alates 2006. aastast kohtusse esitatud tsiviilasjade arv pidevalt ja kiiresti vähenenud. Võrreldes 2005. aastaga on kohtutesse saabunud koguni 44,3% ehk peaaegu poole vähem tsiviilasju. Justiitsministeeriumile teeb muret hoopis kohtute suutlikkus tulla toime kriminaal- ja väärteoasjade lahendamisega, kuna seal on koormus mõnevõrra kasvanud. Seetõttu peab varem tsiviilasjade lahendamisele spetsialiseerunud kohtupersonal nüüd osaliselt ümber spetsialiseeruma kriminaalasjadele.

Täiesti arusaamatuks jääb kriitika maksekäsu kiirmenetluse aadressil. Möödunud aastal saavutasid kohtud just selles valdkonnas kõige suurema edasimineku: kui 2007. aastal suutsid maakohtud lahendada kokku ligi 10 500 maksekäsuasja, siis eelmisel aastal 40 000 ehk neli korda rohkem. Peale selle käivitus 2009. aasta algul Haapsalu maksekäsukeskus, kuhu on kokku koondatud kõikide maksekäsuasjade menetlemine üle riigi.

Kokkuvõttes võib öelda, et eelmisel aastal paranes õigusmõistmise olukord kohtutes tublisti. Samal ajal tuleb endale aru anda, et õigusmõistmise probleemid on tekkinud enam kui 15 aasta jooksul ning neid kõiki ühe või paari aastaga lahendada ei ole lihtsalt võimalik. Loomulikult raskendab ka riigi raske eelarveseis probleemide lahendamist, kuid eesmärgiks on seatud, et olukord kohtutes ei halveneks vaatamata eelarve vähenemisele oluliselt võrreldes 2008. aasta lõpuks saavutatud näitajatega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    02. March 2009, 14:57
    Otsi:

    Ava täpsem otsing