Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Inimene vajab kaitset iseenda eest

03. märts 2009, 11:20

Rio konverentsil 1992 võeti vastu selle
sajandi tegevuskava Agenda 21, mis sedastas keskkonna allakäigu peateguri –
raiskava tootmise ja tarbimise. Rõhutati, et on vaja rakendada uued, säästva
elukvaliteedi kriteeriumid, mida järgides ei konkureerita mitte tarbimises, vaid
keskkonnale kahjutute, eelkõige vaimsete väärtuste omandamises ja
järgimises.

Meie kohalik arengustrateegia Säästev Eesti 21 nimetab keskkonnaprobleemide peapõhjusena madalat keskkonnateadlikkust ja ebaõiget tarbijamentaliteeti. Nende vastu seatakse strateegias keskkonnateadlikkuse edendamine ja tarbimiseelistuste mõjutamine keskkonnasäästlikkuse suunas.

Tarbimiseelistuste puhul ei ole aga määravaks mitte keskkonnateadlikkus, vaid elulaad.

Elulaadi alla kuulub avar spekter tegevusi ja aspekte, nagu toitumisviis, töökorraldus, elamistingimused, puhkamise viis, võimalus suhelda, võimalus kuuluda soovitud gruppi, rahulolu ühiskonnakorraldusega, sotsiaalne turvalisus jms. Elulaad võib olla indiviidi ja ümbritsevat keskkonda säästev või mitte. Ja elulaadi ei või pidada samaseks keskkonnateadlikkusega, millest nii meil kui mujal kirjutavad tähtsad dokumendid. Kui keskkonnateadlik sihitub looduskeskkonna säästmisele, siis säästva elulaadi järgija keskendub kogu ümbritseva, sh ka iseenda säästmisele. Ta elab sihiga omandada ja nautida mitte asiseid, vaid vaimseid väärtusi, nagu teadmised, kunstid, suhtlus mõttekaaslastega, heategevus, osalusdemokraatia jms. Teame, et vajadus kaitsta inimest iseenda eest on juba ammu aktuaalne.

ELi V keskkonnaprogramm (Towards Sustainability) aastaiks 1992-1999 vaatas täielikult mööda Agenda 21 konstateeritud peapõhjusest – valedest tootmisviisidest ja tarbimisharjumustest.

ELi VI keskkonnaprogramm „Meie tulevik, meie valik“ konstateeris, et ehkki saastet mitmes valdkonnas õnnestus vähendada, on probleemid jäänud ja keskkonna seisundi halvenemine jätkub. Ka see programm on kantud mõttest, et eluviisi muutmiseks tuleks inimesi õpetada tarbima küll vanaviisi, kuid loodusele vähem kahju tekitades. Nii jätab ka kuues keskkonnaprogramm tähelepanuta ja muutmata Euroopas valitseva hedonistliku mõtelaadi.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 näeb keskkonnateadlikkuse osas eesmärgina jäätmehoolduse kampaaniaid ja teavitamist, maaomanike teadlikkuse tõstmist, säästva transpordi ja linnaplaneerimise alase teadlikkuse tõstmist, teadlikkuse tõstmist tervise-riskidest, hädaolukorraks valmisoleku ja elanikkonna kaitse arendamist. Tegevuskavas aastani 2013 on aga loetletud valdkondadest keskkonnateadlikkuse tõstmist planeeritud ainult bioloogilise mitmekesisuse valdkonnale. Aga kui mitte mujalt, siis vähemalt jäätmehoolduse aspektist peaks vähemtarbiva ja tervist säästva elulaadi kasulikkus olema silmnähtav, aga seda meie keskkonnastrateegia ei puudutagi.

Meie tunnustatud sotsioloogiaprofessor Ülo Vooglaid on hinnanud, et indiviidi käitumise määrab üle 70 protsendi ulatuses eetika ja vaid 10 protsendi ulatuses sund, regulatsioon. Sellest ja eelkõige Agenda 21 sedastatust peaks olema selge, kui tähtis riigi arengule on kujundada ühiskonnas uued, mitte lihtsalt keskkonnateadlikumale tarbimisele, vaid juba säästvale elulaadile suunatud väärtushinnangud. Ja selge on samuti, et ei EL ega Eesti ühiskond ole tegelikult veel jätkusuutliku arengu teele asumist plaanidesse võtnudki. Aga seda on viimane aeg teha, kui soovime oma järeltulijate heaoluga arvestada. Üheks tegevussuunaks võiks olla uute, jätkusuutlikule arengule suunatud elukvaliteedi kriteeriumite koostamine. Et saaks selgeks, mis on õnn ilma tarbimise võidujooksuta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. March 2009, 11:20
Otsi:

Ava täpsem otsing