Euroopa ühisturg taas ohus

Artikkel

- Uudised
- Katrin Saks
- 3. märts 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa ühisturg taas ohus
Euroopas hoogu koguv uus protektsionismilaine murendab Euroopa ühtsust.
Nii Euroopas kuid ka Ameerikas on tekkinud rahutuselained rikkuse kahanemise ja sissetulekute langemise tõttu. Koondamised, töökohtade kadumine ja laenuvõlad puudutavad paljusid.
Selle kaasnähtuseks on populistlike loosungitega hiljutised protestimeeleavaldused Kreekas, Lätis, Iirimaal ja Itaalias, isegi Prantsusmaal ja Suurbritannias. Samal ajal kui Euroopa Liidu juhid räägivad suurema koostöö ja ühise regulatsiooni vajadusest, tugevneb neile surve altpoolt, et kaitsta riiklikke turgusid.
Veebruaris arutas Euroopa Komisjon, millised muutused on toimunud ELi tööturul. Arengud pole tegelikult uued, vaid on leitud uus tee vanade probleemide juurde.
Probleem tuleneb sellest, et kui majandus võtab aeglasemad tuurid, hakkavad kõik otsima süüdlast. Majandussurutise varjus pingestuvad ühiskondlikud ja inimestevahelised suhted. Enne aitas töötajate vaba ringlemine tõusule kaasa, aga nüüd, kui võitlus töökohtade pärast ägeneb, peetakse just immigrante üleliigseteks. Taas on ohus ELi ühisturg.
Läinudkevadistel valimistel saatis edu just neid Itaalia Põhjaliiga poliitikuid, kes kasutasid oma valimiskampaanias plakatit uhkest indiaanlasest, kelle kõrval valendas tekst "Nad toetasid immigratsiooni - nüüd on nad reservuaadis." Seda peeti Euroopas skandaalseks, nüüd aga kohtab selliseid sõnumeid järjest sagedamini.
Protektsionismile õhutavad või lausa ksenofoobsed sõnumid muudavad Euroopa poliitikud murelikuks, kuna praegused loosungid ("British Jobs for British Workers", USAs "Buy American") sarnanevad olemuselt destruktiivsele olukorrale 1870. ja 1930. aastatel, kui majandusprotektsionismile ja marurahvuslusele järgnesid katastroofilised tagajärjed.
Protestiavaldused võõrtöötajate vastu, teenuste vaba liikumise piiramine, rahvaviha õhutavad üleskutsed ning äärmusparteide äkkpuhang näitavad, et Euroopa Komisjonil tuleb probleemiga tegeleda. Esiteks juriidiliselt, et leida viis, kuidas rakendada ELi alusleppeid praktikas. Teiseks tuleb poliitilisel tasandil häirekella lüüa, et sellised tendentsid pole kasulikud kellelegi.
Meiegi võiks mõelda sellele, et loosungil "Eelista eestimaist" võib olla kaugelt suurem tähendus kui kodumaise singirulli eelistamine. "Eesti toidu" programmi kõlav nimi tõusis kuuldavasti Brüsseli huviorbiiti, sest laiem tegevus kodumaise toidu propageerimisel võib viia ühenduse põhimõtete rikkumise ja euroliidu trahvideni.
Praegused vaidlused töötajate vaba liikumise teemal meenutavad nö Lavali, Viking Line'i ja Rüfferti juhtumeid, mis jõudsid mullu Euroopa Kohtusse.
Nn Lavali kaasus seisnes selles, et Läti firma saatis Rootsi tööle ehitajaid palgatingimustega, mis jäid alla sellele, mida Rootsi töötajad oleksid võinud nõuda. Seepeale alustas Rootsi ametiühing ehituskoha blokaadi. Euroopa Kohus andis ootamatult õiguse Läti firmale, kes kaebas Rootsi ametiühingute peale.
Selle tagajäreks on aga kasvav surve ELi renditööliste direktiivi muutmiseks, mis on kujunemas oluliseks valimisteemaks sel kevadel.
Praegu peavad Euroopa poliitikud küsima, mis saab ELi sammastest, sellest kuulsast kaupade, isikute, kapitali ja teenuste vabast liikumisest. Juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eelne aeg on sobiv valikuks, kas kinnitada oma usku Euroopa ideaalidesse või piiritleda uusi.
Hetkel kuum