Kõik hinnad peavad langema

Liberaalse majanduse tingimustes langeb ja tõuseb riigi rahaühiku väärtus iga päev. Kui riigi majandus jaheneb, siis selle jahenemise tulemusena raha väärtus langeb, mille tulemusel muutub kohalik loovtegevus (tootmine, turism ning elu tervikuna) odavamaks. See annab tõuke kohaliku majanduse arengule ja tegevusele.

Kuna Eesti kroon on aga seotud euroga, siis ei peegelda krooni praegune väärtus tegelikku majanduse olukorda Eestis.

Sellega on välistatud liberaalsuse üks oluline põhimõte - majanduse isereguleerivus. Eesti liberaalse majanduse põhimõte on see, et igaüks teeb seda, mis talle pähe tuleb, mille tulemuseks on korralagedus.

Kas on võimalik kujunenud olukorrast välja tulla ilma Eesti krooni eurost lahti sidumata? On küll, aga see meetod ei seisne tegevusetuses ja ootamises, et majandus iseenesest põhja jõuaks.

Eesti krooni kursimuutuse ärahoidmiseks on oluline kärpida kõiki hindu, mitte ainult veidi kõpitseda riigieelarve kallal. Ettevõtja Olari Taal on välja öelnud mõtte, et ei oleks paha praegu võtta aluseks 2005. aasta riigieelarve, ja kuna majanduse maht on suurenenud, siis vaadata, kellele võrreldes toonasega raha juurde anda.

Kuid sellest ei piisa. Erasektor on juba hindasid langetamas, mitmed toorained on maailmaturul odavnenud, aga Eesti riik ei taha hindade langetamisest midagi kuulda. Ka riigi poolt kontrollitud hinnad, nagu elektrihind, peaksid langema.

Eesti finantsasutuste teenused ja laenuintressid on võrreldes arenenud naaberriikidega ebaproportsionaalselt kõrged. Majanduse kui terviku ravimiseks on oluline finantsasutuste teenuste hinnad ja intressid alla saada ja siin on oluline roll Eesti Pangal.

Siin võib pakkuda teatud leevendust riigipoolne abipakett, eeldusel, et pakutava laenu intress ei ületa 5 protsenti. Kõrgema intressi puhul on riigipoolsest abist raske rääkida.

Lisaks on erakordselt oluline arendada ja toetada iga laadi loovtegevust ja tootmist, siis areneb ka vastava ala kompetents. Teadmistepõhisesse majandusse viivad meid insenerid.

Millegipärast tundub ametnikest ja poliitikutest "spetsialistidele", et kuigi neil puudub majandusalane haridus ja kogemus eraettevõtluses, on neil kompetents õpetamaks ettevõtjaid.

Sellel on oma seletus. Teadmatus jaguneb järgmiselt: on asju, mida me teame, et me ei tea, ja on asju, mida me ei tea, et me ei tea. Viimaste puhul võib tekkida pettekujutelm, et oleme asjades erakordselt kompetentsed. Enne kui hakkate mingit majandusvaldkonda arendama, siis mõelge, kas on asju, mida te ei tea, et te ei tea.