Toetuse toel ettevõtlusse

Väinu Rozental 04. märts 2009, 00:00

Mullu maksis tööturuamet 162 inimesele ettevõtluse alustamise toetuseks kokku 9,5 miljonit krooni ehk keskmiselt ligi 59 000 krooni taotluse kohta. Toetuse maksimumsumma on alates eelmisest aastast senise 20 000 krooni asemel 70 000 krooni.

"Kõik ei taotle maksimumsummat ja kõigile ei eralda me ka küsitud summat," täpsustab tööturuameti ettevõtlustoetuste ja noorte alamprogrammide juht Raido Raudnagel. "Ja ligi viiendik taotlustest jääb sootuks rahuldamata. Eitav otsus langetatakse üldjuhul seetõttu, et äriplaan on liiga suure riskiga või pole äriplaan nõuetekohaselt koostatud."

Raudnageli sõnul on toetuse taotleja kindlasti keskmisest aktiivsem ja ettevõtlikum inimene. "Kõige rohkem soovitakse hakata pakkuma erinevaid teenuseid," räägib ta. "Aga sekka on sattunud ka õige huvitavaid äriideesid, nagu näiteks valgusskulptuuride valmistamine, klaasvitraažide tootmine või parvsauna pidamine veekogul."

Raudnageli kinnitusel peab ettevõtluse alustamise toetust saanud inimene esimesel aastal kaks korda esitama tööturuametile vahearuande, kus näitab ära, milleks ta toetusraha kasutanud on. "Seaduse järgi pole meil pärast esimest aastat enam kohustust toetuse saaja käekäiku jälgida," lausub Raudnagel. "Küll aga hoiame silma peal sellel, et toetuse saaja kasutaks saadud raha vähemalt viie aasta jooksul sihtotstarbeliselt, mis tähendab, et ta ei tohi näiteks toetuse eest ostetud seadmeid maha müüa."

Järgnevalt kolm näidet inimestest, kes said mullu ettevõtluse alustamise toetust. Miks nad otsustasid hakata ettevõtjaks? Kuidas nad on oma äri käima saanud? Kuhu nad tahavad aastate pärast jõuda?

Tallinnas uues Schnelli büroohoones mullu sügisel juuksurisalongi avanud Lea Jaanimaa pakatab veendumusest, et kui inimene viib ellu oma unistust ja tegutseb sisemise kutse ajel, tagab see ettevõtmisele edu.

Jaanimaa sõnul andis olulise tõuke teostada oma unistus - rajada juuksurisalong - parasjagu rendile antav väga hea asukohaga saja ruutmeetri suurune äripind. "Otsustasin teha omapoolse investeeringu äripinda ja lüüa käed tippjuuksuritega, kellega olin varem plaani põhjalikult arutanud," räägib Jaanimaa. Enne OÜ Sigma Salongid asutamist töötas Jaanimaa kümme aastat kiirlaeval parfümeeria- ja kosmeetikatoodete kaupluse müüjana.

"Kuigi alustasin ettevõtlusega majanduslanguse ajal, andis mulle julgust tegutsemiseks see, et hakkasin teadlikult vältima negatiivseid ja paanitsevaid uudiseid," tunnistab Jaanimaa.

Tema andmeil moodustas ettevõtluse alustamise toetus umbes veerandi salongi käivitamiseks kulunud rahast. "Äriplaani koostamisega saab ettevõtluskoolituse toel hakkama iga inimene, kes on võimeline lõpetama keskkooli," ütleb Jaanimaa. "Vaja on vaid ettevõtlikkust ja kõik asjad enda jaoks põhjalikult läbi mõelda."

Sigma Salongide kuuest töökohast hakkab üha suurenenud klientuuri juures juba nappima ja seepärast plaanib Jaanimaa lähiajal rajada neli lisatöökohta. Selleks taotleb ettevõtlik naine Tallinna ettevõtlusametist toetust. "Maksimumtoetus on 100 000 krooni, kuid ma arvan, et 80 000 kroonist peaks piisama," täpsustab Jaanimaa. "Kolme aasta pärast on plaanis kaks juuksurisalongi juurde teha ja hakata tegelema valdkonda hõlmava hulgikaubandusega," räägib Jaanimaa tulevikuplaanidest.

Kolm aastat tagasi Tartu kõrgema kunstikooli nahadisaini eriala lõpetanud Merilin Pärn on oma kursuselt ainus, kes on riskinud alustada ettevõtlusega, ning peab juba pool aastat Tallinnas moeateljeed.

"Mul on alati olnud ise tegemise ja otsustamise soov ning kellegi alluvuses töötada ei tahaks ma kohe sugugi," põhjendab OÜ Merilin Pärn Moestuudio omanik, miks ta oma äri asutas. "Pealegi eeldab minu eriala iseseisvat tegutsemist ja lisaks olen õppinud rõivaste õmblemist, konstrueerimist ja modelleerimist."

Pärna kinnitusel on ta sõbrannadele ja tuttavatele riideid õmmelnud juba ammu, kuid tõuke rajada ateljee andis ettevõtluse alustamiseks saadud toetus. "Oma raha eest poleks ma suutnud osta 55 000 krooni maksva masina, mis teeb erinevaid õmblusoperatsioone ja millega saab tikkida tikandeid, logosid ja palju muud," räägib Pärn. Ta lisab, et kuigi teda kui kunstiinimest hirmutas veidi äriplaani koostamine, sai ta selle tänu ettevõtluskoolituse konsultandi abile ära tehtud.

Ühe olulise otsuse tegi ta eelmisel aastal veel - seni Tartus tegutsenud naine pakkis asjad kokku ja kolis Tallinna. "Ma ei näinud Tartus tulevikku, sest seal on klientuur piiratum kui Tallinnas," põhjendab Pärn ja lisab, et nädalaga leidis ta oma ateljeele sobiva, 34ruutmeetrise rendipinna Viru keskuse lähedal. Pärn usub, et viie aasta pärast tegutseb tema moestuudio veel paremas kohas ehk Tallinna vanalinnas.

Tartlanna Merilyn Hain sai ettevõtluse alustamise toetusest innustust, et rajada endise arestimaja alla keldrisse põnev mängumaa 6-14aastastele lastele klassiõhtute ja sünnipäevade pidamiseks.

Haini sõnul tekkis tal mõte hakata tegelema lasteürituste korraldamisega seetõttu, et kui ta otsis kohta, kus poja sünnipäeva pidada, avastas ta, et ega selliseid variante Tartus eriti polegi.

"Kuna sama kurtsid ka mu paljud tuttavad, pöördusin tööturuameti poole mõttega rajada koht lasteürituste pidamiseks," räägib OÜ Funzone juhataja, Tartu Ülikoolis sotsiaaltöö erialal õppiv ja kahte poega kasvatav Hain. "Ja kui komisjon otsustas mulle 70 000 krooni toetust eraldada, andis see mulle lisakindlust," selgitab Hain.

Ligi paarsada ruutmeetrit pinda õnnestus Hainil rentida investeerimisfirmalt, kellele kuuluvad Tartus Jaani kiriku vastas asuva renoveeritud endise arestimaja keldriruumid. "Majarahvas ei soovinud keldrisse kohvikut või pubi, küll aga oldi laste mängutubade sisustamisega päri," lausub Hain. Tema andmeil on ta kokku ruumidesse ja mängudesse investeerinud veidi üle 300 000 krooni. "Olen omanikuna andnud firmale laenu," täpsustab Hain ja lisab, et loodab selle tulevikus tagasi teenida.

Funzone on tegutsenud kolm kuud ja Haini kinnitusel ta praegu Tartus olulist konkurentsi ei tunneta. "Mul on ruumid pea kogu aeg paar-kolm nädalat ette broneeritud," räägib Hain. "Seni olen lasteürituste korraldamisega ise hakkama saanud, kuid nüüd tunnen, et oleks vaja kedagi appi palgata, näiteks poole kohaga."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:58
    Otsi:

    Ava täpsem otsing