Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroala intressidel on varsti põhi vastas

Sirje Rank 05. märts 2009, 00:00

Praegu on Euroopa Keskpangal veel majanduse ergutamiseks ruumi intresse kärpida - kõik Bloombergi küsitletud 55 analüütikut ennustavad euroala baasintressi langust 0,5 protsendipunkti võrra 1,5%-le. Deutsche Bank söandab prognoosida veel agressiivsemat lõikust. Kuid mis edasi - varsti on põhi käes?

USA ja Jaapani keskpanga intressid on juba peaaegu nullis ning briti "Vana daam" pakub pankadele raha vaid 1% intressiga - sellist asja pole Suurbritannias nähtud 315 aastat. Kui raha hinna muutmine enam ei aita, on järgmine samm raha pakkumise suurendamine - raha juurde trükkimine.

Euroopa Keskpank on intresse langetanud mõõdukamas tempos ja panga juht Jean-Claude Trichet nullintressi ei toeta. Pank ei taha langeda "likviidsuslõksu", kus intressid on juba nii madalad, et nende muutmisega pole enam võimalik majandust stimuleerida, ütles Trichet jaanuaris.

Ent juba idaneb nullintressi idee ka Euroopa Keskpangas Küprose keskpanga juhi Athanasios Orphanidese eestvedamisel, kes väidab, et nullintressist edasi on keskpanga arsenalis teisi rahapoliitika hoobasid veel.

Keskpank on kriitika all, kuna euroala majandusstatistika on päev päevalt süngem. Ehkki mõjuka Saksa keskpanga juht Axel Weber on veendunud, et alla 1% euroala intressid ei lange, võib varem mõeldamatu siiski teoks saada. Goldman Sachsi ökonomist Erik Nielsen usub, et lõpuks talitab pank Orpanidese nõu järgi.

Mis siis, kui intressipoliitika on end ammendunud? Võrreldes USA ja Briti keskpangaga on Euroopa Keskpangal manööverdamisruumi vähem - pank ei tohi riikidele näiteks otse laenu anda. Kui aga pank ostaks riikide võlakirju turult, kerkiks kohe küsimus, milliste riikide võlakirju osta. Teema on poliitiliselt väga laetud, kuna nii läheks pank appi euroala normide vastu patustanud riikidele, nagu Iirimaa või Kreeka, millelt Euroopa Komisjon nõudis äsja eelarvedefitsiidi kärpimist.

Kuigivõrd on Euroopa Keskpank erakorralisi abinõusid juba rakendanud, avades kriisi puhkedes pankadele limiidita laenuvõimaluse.

ECB nõukogu liikmed Axel Weber ja Christian Noyer kinnitasid sel nädalal, et pangas käivad arutlused ettevõtete võlakirjade ostu üle, mida on muu hulgas taotlenud Euroopa suurima ettevõtlusorganisatsiooni BusinessEurope juht Ernest-Antoine Seilli?re.

Nimetatud on ka keskpanga laenude tagatisvara nõuete leevendamist ja riikide võlakirjade ostmist. "Arutame väga erinevaid meetmeid, kuid otsust pole veel tehtud," ütles Noyer.

Raskete valikute ees on Keskpank ka Ida-Euroopaga seoses, kus majanduskriis ohustab euro stabiilsust.

Kasvab surve lihtsustada Ida-Euroopa stabiliseerimiseks eurole ülemineku reegleid. Pank pole mõtet seni toetanud ka kõige "kergema kaaluga" Balti riikide puhul, et mitte pretsedenti luua.

Äsja nõustus aga euroala kaalukaim riik Saksamaa kaaluma "katseaja" lühendamist vahetuskursi mehhanismis ERM2 kauplemiseks.

Ukraina aitamise palvetele on Euroopa Keskpank kurdiks jäänud. Väljaspool euroala on aga abi antud Poola ja Ungari keskpangale, mis said võimaluse eurosid laenata.

Euroala ise vajab samuti erakorralisi lahendusi. Turud kardavad, et mõni nõrgem riik nagu Iirimaa võib võlakohustustega hätta jääda ning nõuavad laenuraha eest kõrgemat hinda.

Lahendusena on taas üles võetud ühtse eurovõlakirja idee. Trichet mõtet ei toeta, kuna see rikuks rahaliidu distsipliini. Saksamaagi pole huvitatud, kuna see tõstaks Saksamaa jaoks laenuraha intressi. Ent euroala lagunemist ei saa samuti lubada.

Nii on Saksamaa mõista andnud, et raskustes euroala riike siiski hätta ei jäeta. Äsja kinnitas ka ELi rahandusvolinik Joaquin Almunia, et "lahendus on olemas" ja IMFi abi euroala riigid ei vaja.

Kriis jätkub ja ka lahenduste otsimine jätkub.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:58
Otsi:

Ava täpsem otsing