Tervishoiuteenus eksporti

Otsime ideid, kuidas kriisist välja tulla. Mõjus lahendus tundub olevat ühene - suurendada eksporti. Indrek Neivelt on öelnud, et näeb ühe võimaliku ekspordisektorina tervishoiuteenuste pakkumist teiste riikide kodanikele. Meditsiiniuudised ja Äripäev analüüsisid haiglate soovi ja valmisolekut terviseturiste vastu võtta ning jõudsid järeldusele, et soov on, kuid tööd selle nimel ei tehta.

Kuidas siiski saaks Eestisse tuua meie naaberriikide või kaugemate maailma nurkade patsiente?

Haigekassa tellitud uuringud näitavad, et Eesti patsiendid hindavad neile osutatud raviteenuseid kõrgelt. Eesti arstid on oodatud tööd tegema kõrge tervishoiutasemega välisriikidesse. Seega on Eestil täidetud esimene vajalik tingimus tervishoiuteenuste ekspordiks - asjalik ja heade teadmistega arstkond.

Teine oluline eeltingimus on infrastruktuuri olemasolu. Olukord on paari aastaga tunduvalt paranenud. Varem spaadele iseloomulikud olmetingimused ja taastusravi on jõudnud ka suurhaiglatesse. Tartus Kliinikumi uued korpused, uuendatav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Tallinnas ja renoveeritud korpused mujalgi annavad eeldused selleks, et haiglad suudaksid ravida veel enam patsiente, kui haigekassa lepingutega on ette nähtud.

Praegu kompenseerib ravikindlustus tervishoiuteenuse teises riigis juhul, kui arstiabivajadus tekib teises riigis viibimise ajal. Arutusel olev ELi tervishoiuteenuste direktiiv laiendab tuntavalt liidusiseselt patsientide ravivõimalusi. Ainsa piiranguna ei pea haigekassa tasuma teises riigis tarbitud teenuse eest suuremat summat, kui teenus maksab kodus. Võime olla kindlad, et Põhjamaade, Saksamaa teenuste hinnad on piisavad Eesti raviteenuste kulude katmiseks.

Lisaks headele arstidele ja haiglatele on tervishoiuteenuste ekspordi alustamiseks vajalik ka usaldusväärne ja hästi korraldatud teavitus, mis veenaks patsiente suuresti omal kulul Eestisse ravile tulema.

Siin saavad appi tulla Eestis tegutsevad ravimifirmad. Olles suurte rahvusvaheliste organisatsioonide osad, on neil head võimalused koguda infot teiste riikide tervishoiukorralduse ja vajaduste kohta. Koostöös teiste riikide kolleegidega on võimalik teha realiseeritavaid turundusplaane. See eeldab Eesti haiglate huvi ja turundusalast koostöövalmidust.

Eesti tuntus raviturismi sihtkohana tooks kasu kõigile meie haiglatele, mistõttu võiks koordinaatori ja eestvedaja rolli haarata näiteks haiglate liit. Omalt poolt saab ravimitootjate liit koondada enamiku siin tegutsevaid ravimifirmasid infovahenduseks ja teavituseks. Sektorisisese koostöö korral ei jää idee Eesti raviteenuste ekspordist pelgalt analüütiku unistuseks.

Autor: Erki Must