Marsi vulkaan on pelgupaik elule?

05. märts 2009, 11:44

Marsi ja ühtlasi kogu Päikesesüsteemi
suurim vulkaan Olympus Mons võib sisaldada veerikkaid savisetteid ning pakkuda
ühtlasi varjupaika ka elule.

Marsi elu võimalikkuse üle on spekuleeritud juba üle saja aasta. Siiani pole aga mingeid tõendeid, et Marss võiks olla koduks veidratele eluvormidele ega isegi selle kohta, et ta on seda kunagi olnud. Sellele vaatamata ei ole teadlaste huvi raugenud, sest kui kusagilt väljastpoolt Maad elu otsida, siis just Marsil võiks olla suurimad lootused edu saavutada, kirjutas Space.com.

Marsi pinnas on praegu täiesti kuiv ning elule sobimatu. Mitmed pinnavormid räägivad aga selgelt, et vedel vesi on kunagi Marsi pinnal voolanud ning väga tõenäoliselt on osa sellest pinnase all ka säilinud. Kui Marsil oli paremail päevadel elu, siis on tõenäoline, et planeedi ülakihtide kivimeis on primitiivsed ja ekstreemsete tingimustega harjunud organismid säilinud siiani. Maalt on leitud baktereid mitme kilomeetri sügavuselt. Miks ei võiks sarnane olla olukord ka Marsil?

Olympus Mons on kolm korda kõrgem kui Džomolungma. Vulkaani kõrgus on 27 kilomeetrit üle Marsi keskmise pinnakõrguse. Võrdluseks näiteks Maa suurima vulkaani Mauna Kea (moodustab Hawaii saare koos mitme teise vulkaaniga) kõrgus on merepinnast üle nelja kilomeetri ning kogu mäe kõrgus on üle üheksa kilomeetri (vulkaani jalam on viie kilomeetri sügavusel ookeani põhjas).

Olympus Monsi omapärane kuju on viinud teadlased mõttele, et selle all võib olla paks savikiht , mis vähendab hõõrdumist ning on aidanud vulkaanil enam laiali vajuda, kui see muidu võimalik oleks.

Patrick McGovern NASAst ja Julia Morgan Rice’i ülikoolist modelleerisid vulkaani kasvu ning leidsid, et selle asümmeetriline kuju on seletatav vaid vanade savisetete liikumist arvesse võttes.

Kui seal savi tõesti on, siis on see järjekordne kindel tõestus, et vesi oli Marsil kunagi laialt levinud. Savimineraalid tekivad teiste mineraalide (näiteks päevakivi) keemilise murenemise tulemusel ning nende kristallstruktuuri koostisse kuulub ka vesi.

Esialgu on üksnes oletuseks, et Olympus Monsi all on ulatuslik savikiht, kuid loodetavasti aitab Marsi orbiidil tiirlev Mars Orbiter hankida peagi ka kindlamaid tõendeid. Igal juhul ei ole savi Marsil haruldane sete. Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Express on jälgi savist leidnud paljudest Marsi piirkondadest.

Teadlased usuvad, et Olympus Monsi all võib olla mitmesaja meetri paksune savikate setete kiht. Vulkaani soojus ning vesi teevad setted libedaks ning on seega põhjustanud vulkaani põhjanõlva laialivajumise.

„Selline veereservuaar, mida vulkaan soojana aitab hoida, võiks olla vägagi sobilik elupaik termofiilsetele organismidele,“ kirjutavad McGovern ja Morgan ajakirjas Geology ilmunud artiklis.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. March 2009, 11:43
    Otsi:

    Ava täpsem otsing