Eesti mõjukate TOP 100: Suhted otsustavad kõik

"Kahetsusväärsel kombel on Äripäev oma analüüsiga Eesti tegelikust elust sama kaugel kui Maa Kuust. Ja kaugeneb üha," ütleb Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus oma võidu kohta Eesti mõjukate edetabelis.

Arvamus, et Annus on viimase aastaga oma mõju Eestis kaotanud, osutub ekslikuks, kui kaardistada tema erinevad sidemed Harvardi ülikoolis välja töötatud sotsiaalseid seoseid analüüsiva programmi Ucinet abil.

Annus seljatas kahks tipp-poliitikut ja oma head tuttavat: Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja peaminister Andrus Ansipi.

Äripäeva mõjukate TOP on koostatud inimeste omavahaliste sidemete järgi. Võidab see, kellel on kõige mõjukamad tuttavad ja äripartnerid. Kuidas keegi oma sotsiaalset kapitali kasutab, on juba tema teha.

Eestis on raske leida poliitilises ja ärieliidis inimesi, kellega Toomas Annus poleks kokku puutunud.

Sidemete võrgustikus peaminister Andrus Ansipit edastanud Edgar Savisaar lausub, et teoreetiliselt võib Äripäeva mõjukate esikümme olla põhjendatud, aga praktilist väärtust ta nendel skeemidel ei näe.

Savisaar siiski möönab, et ajakirjandus pole tema tegelikke võrgustikke kajastanud. "Neid inimesi on väga vähe, kes teavad minu isiklike suhete tegelikku võrgustikku. See, mis välja pakutakse, on pealiskaudne ja lünklik," väidab Savisaar, lisades, et ajakirjanduses välja käidavad skeemid tema seostest on spekulatiivsed ja subjektiivsed.

Ta põhjendab seda sellega, et üldiselt püüab iga inimene, kuitahes kõrgel või madalal positsioonil ta ka ei asu, hoida isiklikke, aga samavõrra ka poliitilisi, majanduslikke ja muid sidemeid oma privaatväljas. Välja arvatud väga edevad inimesed, kelle hulka kuulub nii poliitikuid, ärimehi, kui ka nn avaliku elu tegelasi. Nemad afišeerivad oma sidemeid isegi siis, kui need tõele ei vasta.

"Samamoodi on mõnele tibile oluline, millisel Kroonika leheküljel ja mis vormis teda on kujutatud. Võib-olla kõditab see mõne inimese enesetunnet ja parandab enesehinnangut?" küsib Savisaar retooriliselt.

Äriliste sidemete kvaliteeti ja hulka arvestades tuli kolmandale kohale peaminister Andrus Ansip. Paljuski seetõttu, et koostatud edetabelisse on sisestatud ka nn telefoniõigused ehk ärimeeste toetused erakondadele.

Näiteks on Ansipil niimoodi side Eesti Ehituse suuromaniku Toomas Lumaniga, kes on Reformierakonna kõige stabiilsem toetaja. Ansipil endal ei olnud aga aega või tahtmist oma mõjukuse positsiooni kommenteerida.

Ansipist ja Annusest suhtlemisaltim oli esikolmikust esimesena välja jäänud ettevõtja Urmas Sõõrumaa.

"Need ebetabelid, näiteks ka Äripäeva rikaste TOP, ei saagi kõigi jaoks ühtemoodi täpsed olla. Nii võib nende puhul küll norida, aga üldiselt selline jäme keskmine peab paika. Ja eks see läheb igal aastal täpsemaks," ütleb Sõõrumaa.

Praeguse tabeli osas on Sõõrumaa skeptiline seetõttu, et tegevpoliitikud veelgi kõrgemal ei ole, kuna nemad on üle kõige.

"Kuidas Toomas Annus saab Ansipist ja Savisaarest eespool olla ja kuidas mina kohe nende järel saan olla? No ma saan veel aru, kui ma ettevõtjatest ees olen," imestab Sõõrumaa. Mehe sõnul teeb inimese mõjukaks tema isiksus. "See, kas ta on lasteaias, koolipingis või terves riigis kellegi jaoks autoriteediks," ja toob näiteks kadunud Aadu Luukase.

"Kui Aadu Luukas rääkima hakkas, siis oleks loomulik, et kogu saal teda üldse ei kuulaks, kuna ta rääkis nii vaikselt. Tegelikkuses oli vastupidi. Kõik vaikisid ja kuulasid teda. Ju siis oli, mida kuulata," meenutab Sõõrumaa.

Viienda koha saanud endine riigiametnik ja praegune reeder Enn Pant märgib oma meediaesindaja kaudu, et seekord ta oma tulemust ei kommenteeri.

Toomas Annuse võit mõjukate inimeste TOPis tuli lugejatele üllatusena.

Äripäeva lugejate seas tehtud küsitlus näitas, et Toomas Annust peab Eesti mõjukaimaks inimeseks ainult 3,7 protsenti vastanutest.

Keeruline on aga leida äriliidrite ja tipp-poliitikute seast inimest, kel poleks olnud kokkupuudet Annusega.

Annuse osalusega E.L.L. Kinnisvaral on hotellialane ühisfirma Ain Hanschmidtile, Enn Pandile ja Kalev Järvelillele kuuluva Infortariga.

Samuti on tal kokkupuude Eesti elu oluliselt mõjutava Hansapanga loojate grupiga. Näiteks möödunud aastast on ettevõtja Olari Taal ja Hansapanga eksjuht Indrek Neivelt Annuse enamusosalusega Merko Ehituse nõukogus ning aitavad firma mainekõverat üles sikutada.

Poliitilistest seostest on Annus sponsoreerinud hea tuttava Edgar Savisaare raamatu "Peaminister" kirjastamist. E.L.L. Kinnisvara ja Urmas Sõõrumaale kuuluva U.S. Invest tütarfirma OÜ Rannailu on laenanud Keskerakonnale miljoneid kroone. Praeguseks on partei võla tasunud.

Annusel on olnud ka kokkupuuteid teise leeriga ehk peaminister Andrus Ansipiga. Ansip osales 2007. aasta lõpus Merko Ehituse talveseminaril. Peaministri samm üllatas, sest samal ajal olid Merko kohal tõsised kahtlustused.

Ehitusettevõtjale kahjulike tagajärgedega seosed Villu Reiljaniga on kõigile teada.

Kolmel aastal järjest Äripäeva rikaste TOPi võitnud Annusel on ärilisi suhteid ka nendega, keda peetakse pigem Annuse vaenlasteks. Näiteks on E.L.L. Kinnisvaral ühine arendusprojekt Lasnamäel Toomas Lumani suurosalusega Nordeconiga, mis praeguseks on küll külmutatud.

Eelmisel aastal üritas Luman Merko Ehituse jagunemist ära kasutada ja konkurendi riigihangetelt välja puksida. Ehitajate seas liigub sellest perioodist väidetavalt tõestisündinud anekdootlik lugu, mis on järgmine: "Kui Eesti Ehitus tõrjus Merkot riigihangetelt, oli Lumanil koosolek. Helistab Annus (nad helistavad teineteisele väga harva). Luman: Mul on koosolek, ei saa pikalt rääkida. Annus: Mul polegi midagi pikalt öelda. Lihtsalt - mine ...! (kõne lõpp)".

Must kass on jooksnud läbi ka Annuse ja meediaärimees Hans H. Luige suhetest. Tõenäoliselt on põhjuseks Luige väljaütlemised maadevahetusskandaali aegu ja tähelepanu juhtimine suurte ehitusfirmade võimalikule kokkumängule. Samuti on Annust häirinud Eesti Ekspressis ilmunud paljastused, mida ta peab Luige kättemaksuks ja ei suuda uskuda, et tegemist võib olla nädalalehe ajakirjanike hea tööga.

Seetõttu on Annuse sapises märkuses Äripäevas täna ilmuva mõjukate edetabeli kohta teatud kogus tõtt, sest arvutiprogramm ei välista neid suhteid, mis võivad olla tänaseks päevaks katkenud. Just maadevahetuse skandaali tõttu ei pruugi Annusel kõik ajaloolised sidemed enam töötada, sest osa inimesi on temast distantseerunud või vastupidi - tema nendest.

Sel aastal Äripäeva mõjukate edetabelis esimesena pjedestaalilt välja jäänud ettevõtja Urmas Sõõrumaa peab loogiliseks, et ta jäi kahest tipp-poliitikust tahapoole.

Sõõrumaa ise põhjendab oma laia suhete võrgustikku ning ühiskondlikku aktiivsust sellega, et ettevõtjad peavadki teistest enam panustama ühiskonna heaolu tõstmisele.

Näiteks kuulub ta koos Heldur Meeritsa, Rain Lõhmuse ja Aavo Kokaga Audentese omanikeringi. On koos Oliver Kruuda, Marcel Vichmanni ja Tallinna linnavalitsusega Rocca al Mare suurhalli omanikeringis.

Koos Tõnis Paltsu ja Gunnar Kraftiga lööb Sõõrumaa kaasa Eesti Raudtee nõukogus.

Varem kuulus ta Eesti Energia nõukokku ning siis süüdistati Sõõrumaad otseselt enda sidemete kasutamises oma ärihuvides. Samal ajal käivitas ta uut soojusjaama, millest sai Iru elektrijaama konkurent. Mitmed Eesti Energia tippspetsialistid said aga tööd Sõõrumaa juures ning see pahandas teisi Eesti Energia nõukogu liikmeid eesotsas ettevõtja Jüri Käoga.

Ühiskondlikult puutub Sõõrumaa kokku näiteks Vjatšeslav Leedoga Saaremaa sihtasutuse kaudu; Neinar Seli, Ivari Padari, Andres Lipstokiga Olümpiakomitee kaudu; Indrek Luukase, Hans H. Luige ja Raivo Varega aga Aadu Luukase sihtasutuse kaudu.

Lisaks on ta läbi aastate olnud üks suuremaid erakondade rahastajaid ning toetanud erineva maailmavaatega parteisid. See tähendab, et tal on mõju ka parteipoliitiliste otsuste üle.

Sõõrumaa on näiteks riigikogu valimiste järgsel ööl külastanud erakondade valimispidusid ja andnud soovitusi valitsusliidu loomiseks. Tema pakutud koalitsioonid pole aga sündinud, sest ta on soovinud võimul näha Keskerakonda. Viimasel pole aga vahetult pärast riigikogu valimisi õnnestunud vaatamata Sõõrumaa ponnistustele koalitsiooni pääseda.

Tallinna linnapea ja Keskerakonna juht Edgar Savisaar jääb mõjukuselt alla ainult Toomas Annusele, kelle firma on olnud ka Savisaare toetajate seas.

Savisaar on kõige mõjukam Eesti poliitik just tänu tema ümber koondunud ärimeeste võrgustikule.

Tal on tugev side Oliver Kruuda ja Urmas Sõõrumaaga, kes on miljonitega toetanud tsentristlikku poliitikat ning kes tegelevad Tallinna ühe suurprojektiga: koolide renoveerimisega.

Samuti suurendavad Savisaare rolli suhted Tallink Grupi suuromanike Enn Pandi ja Ain Hanschmidtiga.

Ühe näitena võib tuua Tallinna linna ühise ettevõtmise Tallinki Grupiga Lasnamäel ehk Tallink City. Mille küll, hoolimata Keskerakonna valimislubadusest, on Tallink Grupp praegu külmutanud. Pant on olnud ka Keskerakonna rahastajate seas, näiteks 2003. aastal 600 000 krooniga.

Aga neid n-ö telefoniõigusega ärimehi, kes on Savisaare juhitavat poliitika toetanud, on enamgi. Näiteks Tartu ehitusärimehed Raivo Rand ja Aivar Tuulberg, kes on tegusad ka Tallinna munitsipaalmajade arendamisel. Samuti on Keskerakonda aidanud Arco Vara nõukogu esimees Richard Tomingas, EBSi kinnisvaraarendusega tegelev omanik Madis Habakuk ja Ukrainas tegutsev ärimees Hillar Teder. Ja ka näiteks Rein Kilk on aidanud kaasa Savisaare raamatu "Peaminister" ilmumisele.

Usalduslik suhe on Savisaarel ka investeerimispankurite Rain Tamme ja Rain Lõhmusega, kellele ta usaldas Keskerakonna võlakirjade lunastamise LHV poolt. Nad on saladust hästi hoidnud, sest võlakirjade ostjaid avalikkus ei tea. Tõenäoliselt on nad sel leheküljel Savisaart ümbritsevate äriliidrite seas.

Savisaare ümbrusesse on tekkinud ka praeguse valitsuse n-ö äriline opositsioon, kelle eestkõneleja on Tiit Vähi. Lausa sõprussuhetes on Edgar Savisaar ärimeeste Vjatšeslav Leedo ja Aleksander Kofkiniga.

Kindlasti on Savisaar sarnaselt Toomas Annuse ja Urmas Sõõrumaaga selline persoon, kellega on pea kõik Eestile olulised isikud kokku puutunud.

Mõjukate edetabelis kolmanda koha saanud Andrus Ansipi lähimad sõbrad tulevad heade mõtete linnast Tartust. Nendeks on Eesti meedia suurkuju Mart Kadastik ja kunagine Ansipi ülemus Neinar Seli.

Peaministrit aitas edetabelis ettepoole ka ehitusettevõtja ja kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman, kes on olnud Reformierakonna ustavaim rahastaja.

Luman pole aga ainus reformierakondlasest ärimees. Samuti kuuluvad Reformierakonda ja on seda parematel päevadel meeles pidanud Tavidi omanik Alar Tamming ning Märt Vooglaid.

Praeguseks Eestis kinnisvarategevuse lõpetanud Märt Vooglaidu, kes tegutses pikka aega Urmas Sõõrumaa varjus, soovis näiteks Ansip 2003. aastal majandusministrina Tallinna Sadama juhiks määrata. See aga ei õnnestunud, Vooglaid pidi vaid sadama nõukogu liikme kohaga leppima ning Neinar Seli sai nõukogu esimeheks. Tõsi, lisaks tihedatele suhetele Reformierakonnaga on ka Vooglaiul toimiv suhetevõrk keskerakondlastega.

Alar Tamming ostis aga 2007. aastal Ansipilt tema parema käe välja ehk kutsus tööle Reformierakonna endise asejuhi Meelis Atoneni.

Lisaks on Ansipi juhitavat Reformierakonda läbi aegade toetanud väga paljud ärimehed, näiteks Oliver Kruuda, Urmas Sõõrumaa, Enn Pant, Endel Siff, Heiti Hääl, Tiit Aava ja Madis Habakuk.

Kui jätta arvestamata poliitikute sidemed ärimeestega, siis oleks Ansip konkurentsitult Eesti mõjukaim poliitik ja seljataks ka Edgar Savisaare.

Tallinki juht Enn Pant on tõenäoliselt parim näide inimesest, kes oskab sotsiaalset võrgustikku luua ja seda õigel ajal ka ära kasutada. Rahandusministeeriumi kantsleri ametist eraettevõtlusse sukeldunud Pandist on saanud üks jõukaimaid eestlasi.

Praegu on Pant peamiselt seotud oma äripartnerite, Infortari kaasomanike Ain Hanschmidti ja Kalev Järvelillega. Tugev seos on ka Keskerakonda astunud Tallink Grupi nõukogu esimehe Toivo Ninnasega. See tuumik kergitab oluliselt üksteise mõjukuse positsiooni.

Ühiskondlikult on teada, et Pant on Kaia Kanepi mänedžer ning ta on koos Merko Ehituse ja Oliver Kruudaga sponsoreerinud Kanepi tennisemängu.

Ajalooliselt on Pandi suhetevõrgustik aga väga tugev. Ta on Aivar Sõerdi kursusekaaslane. Viimane maandus rahandusministri kohalt Tallinki Hotelsi juhitoolile. Samuti on Pant sõbrasuhetes praeguse rahandusministri Ivari Padariga.

Rahandusministeeriumi kantslerina töötas Pant koos tollase rahandusministri Andres Lipstokiga, kes on praegu Eesti Panga president ning olnud tihedalt seotud Ain Hanschmidtiga, kui viimane juhtis Ühispanka. Lisaks on Tallinki palgal endine sotsiaalminister Toomas Vilosius, kes on Andres Lipstoki pikaaegne äripartner.

Pandi suhetevõrgustikku on aidanud tihendada ka kunagine kuulumine Tööandjate Keskliidu juhatusse ning parteide rahaline toetamine.

Harvardi ülikool ja programm UCINET kõlavad küll aukartustäratavalt, siiski ei julgeks ma metoodikaga põhjalikumalt tutvumata saadud tulemustest mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi teha.

Isiku rolli hindamine nelja palliga ja kahe isiku vahelise seose hindamine viiesel skaalal annavad seoste tugevusele erineva kaalu. Et selliseid erinevusi tõsiselt võtta, peaks hindamine olema läbi viidud võimalikult objektiivselt, mis antud tingimustes tähendaks, et hinnanguid annab suur hulk eksperte. Praegu on hinnanguid andnud kitsas ringi inimesi, mis muudab esitatud pildi liiga subjektiivseks. Lihtsalt seoste arvu hindamine on neutraalsem, sest seda, kui suur sõber või "sõber" keegi kellelegi on, pole kõrvalseisjal eriti lihtne välja selgitada.

Arusaam sellest, et Eestis on äri ja poliitika ohtlikult põimunud, on avalikkuses juba pikka aega olemas. Esitatud skeem paistab seda igati kinnitavat. Seda, et Eesti riigi otsustussüsteem on kaldu ärimaailma vägevate (ja erakondade suursponsorite) suunas, on teada juba ammu.

Majandusvaldkonna edukaks toimimiseks on sotsiaalne kapital oluline - nii nagu see on oluline kogu ühiskonna demokraatliku arengu jaoks. Kuid antud skeem ei mõõda mitte niivõrd sotsiaalset kapitali, kuivõrd korporatiivseid seoseid äri ja poliitika vahel.

Korporatiivsus on väikeste ühiskondade häda. Kui ühiskonna liikmete vahel on vähe usaldust, siis on loogiline, et usaldatakse neid, keda paremini tuntakse ja kellele võidakse kindlad olla. Nii näeme tugevamat usalduskapitali kunagiste EÜSikate, EÜEkate, erinevatesse üliõpilaskorporatsioonidesse kuulujate või lihtsalt kunagiste kooli- ja ametivendade ning ühekandimeeste vahel. Sellistes ringkondades usaldus eksisteerib, nende ringkondade vahel aga mitte. Täpselt nii, nagu napib usalduslikku koostööd ka erinevate erakondade, eriti aga koalitsiooni- ja opositsiooniparteide vahel.

Selline usaldussidemete koondumine suletud kogukondadesse, kuid usalduse puudumine erinevate kogukondade vahel vähendab otsustamise läbipaistvust, pidurdab avalikku dialoogi ning on piduriks demokraatia ja majanduse arengule.