Nõlvak Co kavandab uut massiaktsiooni

08. märts 2009, 12:15

Läinud aastal prügikoristuskampaaniaga
Teeme Ära masse liigutanud ja nii kodu- kui piiritaguses avalikkuses tähelepanu
pälvinud visionäär Rainer Nõlvak tahab viia osalusdemokraatia ka kõige
kaugemasse Eestimaa kolkakülla, korraldades 1. mail vähemalt 100 000 inimese
mõttetalgud.

Nõlvakuga on tänavu kampa löönud EMT juhatuse esimees Valdo Kalm, Von Krahli omanik Peeter Jalakas ja mitmed teised ärimehed ja ühiskonnategelased. Lisaks paras armee vabatahtlikke korraldustoimkondades. Aktsioon koondnimetusega Teeme Ära – Minu Eesti toimub 1. mail ning selle ideaalilähedane eesmärk on juhtida rahva seast mõttetalgute käigus dokumenteeritud ideed läbi võimukoridoride ja bürokraatia kadalipu reaalsesse ellu meie ühiskonda tervendama.Rainer Nõlvak viis mullu koristustalgutele 50 000 eestimaalastRainer Nõlvak viis mullu koristustalgutele 50 000 eestimaalast

Kuigi korraldajad kinnitavad, et tabuteemasid mõttetalgutel pole, on Nõlvak praegu siiski seda meelt, et lausa põhiseaduse kallale ei minda, küll aga on võimalik, et raputada saavad meie mõistes traditsioonilised riigivalitsemise alustalad. Nõlvak on ristinud ürituse demokraatiavabrikuks ehk äärmuslikuks demokraatiaks ja kui kõik läheb planeeritud rada, peab ka paadunuim pessimist kinnitama, et Eesti riigis kuulub kõrgeim võim tõepoolest rahvale.

Teeme Ära – Minu Eesti idee on inimestes enesekindluse ja eneseväärikuse kinnistamine ning rõhutamine, et just mina saan hoolitseda meie elu jätkusuutlikkuse eest, et just mina koos oma kaasmaalastega olen meie omariikluse, kultuuri ja keele püsimajäämise tugisammas.

Registreerimine mõttetalgute aktsioonis osalemiseks algab 1. aprillil, osalejateks on kolmeliikmelised grupid. Kampaania kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril selgitab, et 100 000 osalejat jagunevad umbes tuhandesse mõttekotta. Viimased luuakse piirkonniti nõnda, et iga mõttekoja kohta tuleb piirkonnas 2500 elanikku. Talgud ise toimuvad avatud ruumi põhimõttel, näiteks nagu siiani on korraldatud Kaika Suveülikooli, Metsaülikooli jt üritusi.

Kõiki Eesti eluvaldkondi käsitlevaid teemasid, mille üle eestimaalasi arutlema kutsutakse, on kokku 18. Korraldajad valmistavad ette n-ö teedjuhatavad küsimused, mis kõik algavad sõnaga „kuidas“. Sääraselt püütakse välja selgitada kõigepealt valupunktid, mis rahvale kõige rohkem muret teevad.

Edasi minnes aga küsitakse kõigilt ka seda, millist lahendust ühele või teisele murele nähakse. Etteantud teemadele lisaks võib juurelda ka võib-olla ainult ühele külakesele olulistel teemadel. Teemad aga võivad olla seinast seina, alates sellest, kuidas ehitada mõnda maabussijaama varjualune vihma ja tuule eest kaitseks, lõpetades sellega, kuidas riigi sotsiaalpoliitikat sääraselt tõhusamaks muuta, et süstida rahvasse uut lootust ja tulevikukindlust.

Sügiseks vormuvad laekunud ideedest andmekogud, mida on plaanis hakata jõudumööda ellu viima.
Mis aga juhtub siis, kui inimesed küll tulevad kokku ja räägivad suud puhtaks, aga midagi ei juhtu? Peeter Jalakas möönab, et kui suurejoonelisele kampaaniale käegakatsutavaid ja silmaganähtavaid tulemusi pole, on rahval õigus pettunud olla ning loomulikult pole siis teist korda sellist massiüritust enam mõtet korraldada.

Jalakas loodab, et kriisi ajal on säärane ettevõtmine tulemuslikum, sest kriisis ei kehti enam ükski senine dogma ja rahvas on heaoluunest virgununa ärksama vaimuga.

Valdo Kalmu hinnangul tahetakse mõttetalgutel tekitada võimalikult laia sidusust erinevate sotsiaalsete gruppide ja erinevate elanikkonnakihtide vahel. Selle nimel tuleb aruteludesse tema sõnul kaasata nii muukeelsed eestimaalased kui väliseestlased.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. March 2009, 14:07
Otsi:

Ava täpsem otsing