Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mänguteooria aitab seletada lindude kummalist käitumist

09. märts 2009, 15:17

Teadlased kasutasid mänguteooriat, et
seletada ronkade kummalist käitumist. Põhja-Walesis elavad noored rongad
moodustavad toidu otsimiseks rühmasid, mis on ronkade puhul ebatavaline. Uus
uurimus seletab majanduses kasutusel oleval mänguteoorial põhinedes, kuidas
selline käitumisviis tekkida saab.

Tegemist on esimese korraga, mil mänguteooriat on edukalt rakendatud loomade uute käitumisviiside ennustamiseks päris maailmas. Teadlased usuvad, et nende uurimuse põhjal saab sama teooriat rakendada ka teiste liikide käitumisstrateegiate seletamiseks, kirjutas Science Daily.

Rongad toituvad suurtest loomakorjustest. Enamik populatsioone elab parasvöötme metsades, kus linnud omaette korjuseid ostivad ning neid siis paarikaupa kaitsevad. Paariliseta noored linnud kogunevad aga gruppidesse, mille liikmed omaette korjuseid otsivad ning kaaslased seejärel kohale kutsuvad, et saaki kaitsevad täiskasvanud linnud ära ajada. Walesis Angleseys asuvad noored linnud käituvad aga teisiti – nad otsivad toitu rühmana. Sellist koordineeritud käitumisviisi polnud ronkade puhul kunagi varem täheldatud.

Teadlased valmistasid matemaatilise mudeli, et mõista, kuidas selline käitumisviis tekkis ning miks see esineb mõnedes linnurühmades, aga mitte teistes. Mudel põhines mänguteooria mudelitel, mis määravad kindlaks, milline käitumisviis toob erinevates olukordades kõige suuremat kasu. Sellise käitumisstrateegia teket peaks soodustama evolutsioon.

Uurimuse põhjal saavad linnud kõige rohkem kasu kahe erineva strateegiaga. Esimese puhul peavad linnud toitu üksi otsima ja siis kaaslased kohale kutsuma. Teise puhul peavad linnud toitu otsima rühmana.

Uurimus näitas, et rühmas toidu otsimine peaks tekkima siis, kui see on sama tõhus kui üksinda toidu otsimine. Selline olukord võib esineda juhul, kui rühm suudab oma jahipiirkonna ühe päeva jooksul põhjalikult läbi otsida. Metsadest lage Walesi maapiirkond on selliseks strateegiaks ideaalne.

Uurimuse põhjal on uue käitumisviisi tekkeks oluline ka toidu kättesaadavus. Anglesey rongad elavad põllumajanduspiirkonnas, kus suurte koduloomade korjuseid leidub küllalt sageli, seega on toitu rohkem kui metsikus looduses. Kui toitu on piisavalt, muutub toiduotsimise kõrval olulisemaks ka oma sotsiaalse staatuse parandamine, mida on rühmana toitu otsides lihtsam teha. Kõrge sotsiaalne staatus tuleb kasuks ka muudes eluaspektides, näiteks kaaslase leidmises.

Uurimuse esimene autor Sasha Dall Exeteri ülikoolist lisas: „Tegemist on haruldase näitega, kus mänguteooria abil on ennustatud loomade käitumist looduses. Meie uurimus näitab mänguteooria potentsiaali aidata teadlastel mõista ja ennustada loomade erinevate käitumisstrateegiate väljakujunemist erinevates keskkondades ning vastusena inimtegevusele.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. April 2009, 12:56
Otsi:

Ava täpsem otsing