Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Paarkümmend sammu innovatsioonini

Stein Skjorshammer 10. märts 2009, 07:44

Igal aastal kulutatakse suurel hulgal raha
innovatsioonile, mis on seotud uute toodete väljatöötamise ja nende turule
toomisega. Innovatsioon ja selleks vajalik raha ei ole vaba valik, see on
vältimatu kohustus iga ettevõtte jaoks, kui soovitakse konkurentsis läbi lüüa ja
ellu jääda. Ei ole oluline, kas firma on suur või väike, olulised on kulutatud
summad.

Seega ei ole peaküsimus, kas tuleks end siduda innovatsiooniga või ei, vaid hoopis kuidas pigistada välja parim igast kulutatud rahatähest. Kas on olemas kuluefektiivsuse võti? Kuidas maksimeerida kulutatud raha eest saadut?

Tavaliselt paneb enamik suuri ettevõtteid innovatsiooniks kõrvale 7-10 protsenti oma iga-aastasest tulust. Mõni rohkem, mõni vähem, sõltuvalt tegutsemisalast, turust ja oma ambitsioonidest. Paljud väikeettevõtted ei pane raha üldse kõrvale, lootes tulla toime, tegutsedes igapäevase eelarve piires. Mõned ei suuda kõrvale panna ellujäämiseks vajalikku rahasummat.

Ei ole reegleid, mis sätestaksid innovatsioonitegevuseks vajaliku summa suuruse. Kõik sõltub sellest, mida tahetakse saavutada. Kui innovatsioon puudutab peamiselt seniste toodete arendamist, võib toime tulla vähesega. Kui tegu on uute, eriti kõrgtehnoloogiliste toodetega, on toote valmimisele ja selle turule kinnistumisele eelnevad kulutused suured.

Seda kogevad tavaliselt ühe äriidee ümber tekkinud uued äriettevõtted. Näib, et nad kõik teevad vahel valearvestusi toote lõpuleviimise ja turule toomise maksumuse ja ajakulu osas – neil kõigil saab liigagi sageli raha otsa.

Hoolimata sellest, kas ettevõttel on innovatsiooniks palju raha või ei ole seda üldse, kõik on kõik ühtviisi huvitatud madalatest kuludest ning soodsaima alternatiivi leidmisest.

Enamikel Eesti firmadel näib olevat nõrk finantsbaas. Iga päev tähendab võitlust ellujäämise eest, ja seda mitte ainul püüdes müüa seda, mida neil juba on, vaid ka maksete kogumisel, arvete tasumisel jt finantskohustuste täitmisel. Seetõttu nähakse innovatsiooni sageli kui liigset luksust, mida endale lubada ei saa.

Sõnumi, et 2009. aasta on kuulutatud innovatsiooniaastaks, laskis enamik ettevõtteid kõrvust mööda, arvates, et see puudutab suuremaid, grandioossete ideedega korporatsioone, nagu näiteks Nokia. Ent see ei pea ilmtingimata nii olema.

Kõige kuluefektiivsem viis innovatsiooniks on õppida seda teistelt. Alustada tuleb aga oma firmast – selgitada, kas on, mille kallal tööd teha ja mis ei maksagi rohkem, kui võib endale lubada. See ei pea olema midagi suurt, pigem midagi, mida saab kaunis kiiresti teha ja mis võiks tuua ettevõttele lisatulu.

Valitsuselt ega teistelt välisallikailt, nt ELilt, ei näi palju abi tulevat, seega parem asuda ise asja kallale või lüüa kampa mõne teise ettevõttega, vähemalt algusjärgus. Liiati toob igasuguse toetuse taotlemine alati kaasa bürokraatia ja taotlusprotsessiga seotud kulutusi. Finantseerimisallikate otsimiseks leiab ehk aega ka juba projekti kallal töötades.

Kriisi taustal näib olevat püüd panna inimesi tööle innovatsiooni kiirel teel mõttekas ja oluline, hoidmaks ära kollitavat tööpuudust nii palju kui võimalik. Kuidas seda aga teha?

Esimesteks sammudeks võib ettevõttel kuluda kas pisut raha või siis üldse mitte ning see võiks hõlmata näiteks järgnevat:

1. Tee inventuuri ja vaata, kas on midagi, mille kallal oleks võimalik töötada.
2. Korralda oma ettevõttes ideejaht. Kasuta ajurünnakut ja/või palu oma töötajatel välja käia ning kirja panna erinevaid ideid. Sulle võib olla üllatuseks, kui palju on loovust sinugi firmas.
3. Püüa tuvastada oma organisatsioonis üks või mitu loomingulist inimest, kes on huvitatud töötamisest oma või siis sinu ideega.
4. Otsi koostöövõimalusi ettevõtetega, millel on sinu omaga sarnased ideed ja loo võrgustik nende ideede arendamiseks.
5. Kohtu oma klientidega ja küsi, kas neil on ehk ettepanekuid sinu toodete või teenuste parendamiseks. See võib olla abiks juba praegu toimivas äritegevuses.
6. Otsi abi ja tuge erialaspetsialistidelt, kes on sageli seotud ülikoolide ja uurimisasutustega. Võib-olla on neil mõni mõte ja/või nad saavad sind aidata sinu ideede teostamise juures.
7. Loo oma ettevõttes tunnustamise süsteem ja autasusta heldelt neid, kes tulevad välja ja töötavad rakenduskõlblike ideedega. Pane välja isegi suurem autasu siis, kui idee on teostunud ja turul oma koha leidnud.
8. Raja oma ettevõttes uurimisrühm, kus otsitaks uusi häid ideid ja esitletaks neist parimaid.
9. Moodusta "tsaarirühmi", mis koosneksid juhtkonnaliikmeist ning palu neil välja tuua lahendused probleemidele, millele lahendusi vajad. Need peaksid olema loodud ad hoc ning lühikeseks ajaks, tavaliselt kolmeks kuuks.
10. Määra ametisse ombudsman, kelle erikohustus oleks märgata sinu ettevõttes neid inimesi, kellel on head ideed ning nendega siis tööd teha.
11. Loo innovatsiooniks vajalik õhkkond.
12. Löö ise kaasa rajades teed ja inspireerides inimesi olema loomingulised ja innovaatilised.
13. Ole tähelepanelik, kuulav ja helde. Ära tapa ühtegi ideed juba eos, mis sageli tähendab, et tapad ka innovatiivsuse vaimu. Las inimesed proovivad ning jäta neile ka võimalus ebaõnnestumiste kogemiseks, ära karista neid selle eest.

Seda loetelu võiks paljuski täiendada. Enamik siintoodust ei maksa palju ja on tehtav tööajal kui osa igapäevasest tegutsemisest. Alltoodud tegevused võivad sõltuvalt projektist kaasa tuua väikese rahakulu:

1. Otsi valdkonna ekspertide abi ja toetust. Nemad teavad sageli, mida ja kuidas teha, kuid kindlusta, et initsiatiiv jääks sinu ja sinu inimeste poolele.
2. Moodusta tegevdirektori fond tagamaks kiiret juurdepääsu rahale, kui on vaja kiiresti reageerida.
3. Ehkki seda on raske teha, püüa panna kõrvale innovatsiooni ja tootearenduse jaoks mingi summa raha. Sel on nii praktiline kui sümboolne funktsioon.
4. Edasta oma ideed omanikele ja palu neilt täiendavat rahastamist.
5. Otsi finantsabi ja toetust riiklikest fondidest ja allikatest, kui need on kohaldatavad ja kättesaadavad.

Mitte keegi ei lükka tagasi paljutõotavat ja elluviidavat projekti. Sa pead lihtsalt teadma, kuhu ja kelle poole pöörduda ning silmas pidama, et ajastus oleks õige, millal esitleda projekti omanikele, investeerimisfondidele valitsusele ja/või teistele, kas era- või riiklikele finantsasutustele. Veendu, et su kodutöö on tehtud ning ole valmis kulutama raha ja aega! Küsi abi. Ära ole amatöör.

Innovatsioon nõuab raha, selles pole mingit kahtlust. Vajaliku raha hulk on erinev ja väga palju saab ära teha vähese rahaga. Oluline on teha otsus asuda innovatsiooni teele ja teha sellega ka algust! See on tegelikult sama, nagu osta esimene kodu – alustatakse ju sellest, mida endale lubada saadakse ja alles siis vaadatakse, mis edasi saab. Kogemus ütleb, et edu toidab edu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. March 2009, 09:29
Otsi:

Ava täpsem otsing