Rahasüstid majandusse jäävad minevikku

10. märts 2009, 18:56

Euroopa riikide edasisteks
lisarahasüstideks majandusse puuduvad nii mõte kui ka võimalused ning
abiprogrammide asemel tuleb keskenduda eelarvepositsiooni parandamisele, leidsid
Euroopa Liidu rahandusministrid Brüsselis toimuval kohtumisel.

„Selgemalt kui kunagi varem kõlas sõnum, et riikide poliitikad, mis on suunatud majanduse elavdamisele, on läbi käidud tee. Sellega on lõpp,“ ütles kohtumisel osalenud rahandusministeeriumi nõunik Märt Kivine Äripäevale.

Üleskutse suurendada veelgi radikaalsemalt avaliku sektori kulutusi majanduse ergutamiseks, et ühisel jõul maailma majandus langusest välja tuua, tegi USA valitsus.

Kivine ütles, et ELi rahandusministrite hinnangul pole aga täiendavaid meetmeid enam mõtet, põhjust ega ka võimalik teha arvestades riikide võlakoormate ja eelarvepuudujääkide tohutut kasvu. Juba tehtud meetmete mõju, mis hakkab avalduma 2010. aastal, tuleb ära oodata ning järgmine ülesanne saab riikidel olema oma eelarvepositsiooni parandamine.

„Eesti on jätnud selle võlatsükli vahele arvestades seda, kui vähe Eesti riik ise suudab oma majandust mõjutada ja kui palju meie majanduskasvu eeldused sõltuvad meie suuremate ja lähiturgude olukorrast,“ selgitas Kivine ja lisas, et riik on käitunud väga mõistlikult, kuna raha ei vedele teatavasti maas. „Selline eneseohjeldamine on olnud väga arukas. Loodetavasti me pääseme sellest kriisist väga väikese võlakoormusega erinevalt paljudest teistest riikidest, kus avaliku sektori võlg paari aastaga kahekordistub,“ lisas Kivine.

Kohtumisel nenditi, et reaalmajanduses on kätte jõudnud väga rasked ajad ning majandusraputus on kõiki Euroopa riike tabanud enam-vähem ühe raskusega. Kriis väljendub tööstustoodangu ja SKP kahanemises nii sel kui ka 2010. aastal. Riigiti on probleemid siiski mõnevõrra erinevad ja mingi ühise nimetaja alla neid suruda ei saa. „Arutasime, kuidas paremini nii euroala sees kui väljas olevaid riike tabavatele ja rabavatele probleemidele jaole saada ning kollektiivselt reageerida,“ rääkis Kivine.

ELi rahandusministrid võtsid tänasel kohtumisel vastu ka arvamused EL liikmesriikide stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide osas, millega Eesti on Brüsseli silmis heas kirjas. Euroopa Komisjon ja nõukogu hindavad Eesti eelarvepoliitilisi valikuid õigeteks, kinnitades, et n.ö. kokkutõmbav eelarvepoliitika on euro-eesmärki, finantsdistsipliini ja sisemisi tasakaalustamatusi silmas pidades väga adekvaatne reaktsioon.

Positiivsena rõhutatakse, et märkimisväärsed ebakõlad, mis eksisteerisid tööturul palgataseme ja tootlikkuse vahel, on oluliselt langenud, aidates kaasa Eesti majanduse konkurentsivõime paranemisele. Eesti paistab teiste liikmesriikide seas silma selle poolest, et pikaajalised vananemisega ja võlakoormusega seotud kulud on ühed väikseimad liidus, tänu millele on eelarve üks jätkusuutlikumaid EL-s.

„Kui vaadata nõukogu järeldusi Eesti konvergentsiprogrammi kohta, on need väga julgustavad. Meie poliitiline suutlikkus, mida me ise armastame ülemäära kritiseerida, on Euroopa mastaabis selles mõttes väga kõrge. Ei ole teisi riike, kes oleks ilma otsese sunnita nagu näiteks IMFi abiprogramm, selliseid julgeid eelarveotsuseid teinud,“ nentis Kivine.

Sellest tulenevalt on tema sõnul ka Eesti olukord, pidades silmas üldist mainet ja selle tähtsust euroalaga liitumisel, praegu väga hea. Kivise sõnul on Eesti valitsus sihi- ja otsusekindla avaliku sektori rahanduspoliitika tegemisega edukalt ära kasutanud võimalusi vältimaks ühte Baltikumi patta sattumist Läti ja Leeduga, kus asjad tunduvalt ebastabiilsemad ja keerulisemad. „Seda võimalust on Eesti valitsus kasutanud ja varem või hiljem hakkab see meile kasu tooma,“ oli Kivine kindel.

Euroala võimalikust laienemisest rääkides oli ELi rahandusministrite sõnum ühene – kriteeriume ja reegleid uutele liitujatele lihtsamaks tegema ega muutma ei hakata. „See on väga selge seisukoht, mida jagab ka Eesti. Euroalaga liitumise kriteeriumid on seni hästi töötanud ja praegu ei ole kindlasti õige aeg hakata neid ümber vaatama. Vastupidi – need kriteeriumid tagavad selle, et euroala stabiilsus ja euroala poolt pakutav stabiilsus kogu Euroopas püsib,“ ütles Kivine.

Euroala riigid väljendasid väga selgelt seisukohta, et sellist arutelu kunagi ei avatagi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    10. March 2009, 18:56
    Otsi:

    Ava täpsem otsing