Saaremaa ettevõtjad hädas eurotoetuste taotlemisega

10. märts 2009, 07:33

Kuna Saaremaa äriettevõtted on enamasti
väikesed, raskendab see asjaolu neil sageli edukalt konkureerimist eurotoetuste
taotlemisel, kirjutab Oma Saar.

Samas on ettevõtluse edendamise sihtasutuse juht Piret Pihel veendunud, et toetuste taotlemisel peavad meie ettevõtjad varuma enam kannatlikkust ja järjekindlust, sest iga investeeritud kroon on vajalik saare majanduskeskkonna edendamiseks, seda eriti praeguse majanduskriisi tingimustes.

Aastatel 2007–2013 on Eestil võimalik euroliidu erinevatest fondidest kasutada struktuuritoetusi summas 53,3 miljardit krooni. See tähendab, et kõnealusel perioodil on meie ettevõtetel-asutustel aastas võimalik toetusi taotleda keskmiselt 7,61 miljardi krooni ulatuses, mis on ligi kaks korda enam kui varasematel aastatel.

2004–2006 eraldati Eestile Euroopa Liidu (EL) struktuurifondidest ning ühtekuuluvusfondist kokku 12,5 miljardit krooni, mis teeb aasta kohta keskmiselt 4,17 miljardit krooni.

“See EL-i struktuurifondidest lähitulevikus meie ühiskonnaelu edendamiseks mõeldud summa on ikka muljetavaldavalt suur,” ütles kommetaariks Saaremaa ettevõtluse edendamise sihtasutuse (SEES) juhtaja Piret Pihel.

Samas tõdes ta, et nii Saare kui ka Eesti teistes maakondades asuvate ettevõtete jaoks võib nende väiksus toetuste taotlemisel takistuseks olla.

“Probleem on selles, et perifeersetes piirkondades asuvad ettevõtted on reeglina väga väikesed,” selgitas ta oma mõtet. “Maaregioonides on suurettevõtete osakaal (suurettevõtteks loetakse ettevõtet, milles on vähemalt 250 töötajat – toim) äärmiselt väike.”

Eurotoetuste taotluste läbivaatamisel seatakse mõnes toetusmeetmes ettevõtted mitmete majandusnäitajate alusel pingeritta. “Näiteks tööstustehnoloogia investeeringu toetusmeetmes vaadatakse, kui palju suudab iga ettevõte toota lisandväärtust, kui suur on olnud tema ekspordi kasv, lisaks on olemas terve rida tööjõu hõivamise näitajaid ja muid kõikvõimalikke majanduslikke suhtarve,” rääkis Pihel.

“Tagajärg on, et just oma väiksuse tõttu jäävad meie ettevõtted sageli pingerea lõppu ja seda vaatamata asjaolule, et nende esitatud taotlused on korrektselt vormistatud, need on põhjendatud ja igati vastavad projekti eesmärkidele.”


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. March 2009, 07:33
Otsi:

Ava täpsem otsing