Lõhkemas on ka tööjõumull

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 10. märts 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lõhkemas on ka tööjõumull
Mull tähendab majanduses seda, et mingi asjaga kaubeldakse hinnatasemete juures, mis on kaugelt kõrgemad selle kauba loomuomasest väärtusest. Eestis on lõhkenud mitu mulli - alates kinnisvarast ja lõpetades aktsiatega. Järgmine plaks on ees.
Äripäev ennustab, et järgmisena läheb õhust tühjaks tööjõumull.
Praegu lastakse sellest mullist juba pahinal õhku välja paljudes suurtes ja tuntud ettevõtetes. Mida rohkem selliseid eeskujusid tuleb - Tallinna Kaubamaja, Olympic Casino, Rakvere Lihakombinaat -, seda rohkem järgivad ka konkurendid sama eeskuju. Siin kehtib samasugune turupõhimõte nagu, ütleme, kinnisvara puhul.
See, et viimastel aastatel seljataha vaatamata aina kõrgemale roninud palgad tulevad tagasi oma loomulikule tasemele, toob kaasa suure korrastuse tööjõuturul: töövõtjalt liigub lipp taas tööandja kätte.
Tööjõuturule on pööre suuresti ootamatu. Veel aasta või vähemgi aega tagasi tundus palkade alandamine ettevõtetes ennekuulmatu võimalusena.
Paljudele inimestele on tööjõumulli lõhkemine karm šokk. See peidab endas riske ka ühiskonnale - näiteks muutub ebakindlamaks pankade seis, kuna laenuvõtjad võivad maksetega hätta jääda, ning riik peab hakkama maksma rohkem töötutoetusi. Samas on mulli lõhkemisel tasakaalustav roll. Palgad on tõusnud lihtsalt liiga kiiresti.
Eesti keskmine palk on viimase viie aastaga tõusnud 84 protsenti, veel mullugi kerkisid palgad keskmiselt 6,9 protsenti. Tootlikkuse ja palga kasvu kõverad kohtusid viimati 2005. aastal, sealt edasi hakkas lõhe kärisema. Aina suurem osa ettevõtete loodud lisandväärtusest maksti välja töötasudena. See trend pidi ümber pöörduma.
Seega lõigata tuleb. See aga ei tähenda, et enne ei peaks üheksa korda mõõtma. Läbimõeldud otsused tuleb firmadel teha teatavaks selliselt, et ettevõtte moraal lootusetult lonkama ei jääks.
Ettevaatlik tuleb olla ka lubaduste andmisega: praeguses majanduskeskkonnas pole mõtet töötajatele sõna anda, et aasta pärast on valu ära kannatatud ja palgad kerkivad endisele tasemele.
Mõnes osas ei saa palkade alandamist ka kinnisvara või aktsiatega võrrelda. Kui näiteks aktsiate hind võib põhimõtteliselt kukkuda nulli, kui turg selle sinna ajab, siis palku ja töösuhteid reguleerivad seadused. Esiteks on meil sätestatud miinimumpalk, teiseks ei ole tööandjal õigus palku alandada ühepoolselt, ilma töövõtja nõusolekuta.
Seega lasub tööandjal kohustus oma otsused töötajatega läbi rääkida - ning siin aitab palju see, kui sissetulekuid kärbitakse solidaarselt, kõigil. See suurendab töötajais tunnet, et rasked ajad saab koos üle elada ning palgakärped on nagu ravim, mis on vastik, aga toob tervise.
Autor: ÄP
Hetkel kuum