Rahasüstid jäävad tulevikus tulemata

"Selgemalt kui kunagi varem kõlas sõnum, et riikide poliitikad, mis on suunatud majanduse elavdamisele, on läbi käidud tee. Sellega on lõpp," ütles kohtumisel osalenud rahandusministeeriumi nõunik Märt Kivine Äripäevale.

Üleskutse suurendada veelgi radikaalsemalt avaliku sektori kulutusi majanduse ergutamiseks, et ühisel jõul maailma majandus langusest välja tuua, tegi USA valitsus.

Kivine ütles, et ELi rahandusministrite hinnangul pole aga täiendavaid meetmeid enam mõtet, põhjust ega ka võimalik teha, arvestades riikide võlakoormate ja eelarvepuudujääkide tohutut kasvu. Juba tehtud meetmete mõju, mis hakkab avalduma 2010. aastal, tuleb ära oodata ning riikide järgmine ülesanne on oma eelarvepositsiooni parandamine.

ELi rahandusministrid võtsid eilsel kohtumisel vastu ka arvamused ELi liikmesriikide stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide osas, millega Eesti on Brüsseli silmis heas kirjas. Eestil soovitatakse jätkata vajalike meetmete elluviimist, et hoida valitsussektori puudujääk alla 3 protsendi SKPst, sealhulgas tuleks tugevdada riigieelarve kulude planeerimist ning vältida kergekäelist positiivsete lisaeelarvete koostamist headel aegadel.

"Mul on siiralt hea meel, et hinnang Eesti konvergentsiprogrammile toetab selgelt meie endi valikuid, s.o euroalaga liitumist ja eelarvepuudujäägi hoidmist alla 3 protsendi SKPst," ütles rahandusminister Ivari Padar.

Ta rõhutas, et praegused tõsised kohandumised tööturul muudavad Eesti keskpikas perspektiivis atraktiivsemaks ja avavad võimalusi ekspordisektorile.

"Kui vaadata nõukogu järeldusi Eesti konvergentsiprogrammi kohta, on need väga julgustavad. Meie poliitiline suutlikkus, mida me ise armastame ülemäära kritiseerida, on Euroopa mastaabis selles mõttes väga kõrge. Ei ole teisi riike, kes oleks ilma otsese sunnita, nagu näiteks

IMFi abiprogramm, selliseid julgeid eelarveotsuseid teinud," nentis Kivine.

Kivise sõnul on Eesti valitsus sihi- ja otsusekindla avaliku sektori rahanduspoliitika tegemisega edukalt ära kasutanud võimalusi, vältimaks ühte Baltimaade patta sattumist Läti ja Leeduga, kus asjad tunduvalt ebastabiilsemad ja keerulisemad. "Seda võimalust on Eesti valitsus kasutanud ja varem või hiljem hakkab see meile kasu tooma," oli Kivine kindel.