Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rihma peavad kõik pigutama
"Suur pidu on läbi ja käes on afterparty, kas me seda just sellisena ette kujutasime, on juba iseasi. Ettevõtted peaksid tegema kulubaasid õigeks, oleme seda teed juba läinud. Kuid kui riik kaasa ei tule, siis tabab meid kaks lööki, esmalt deflatsioon ja siis devalveerimine otsa. Eksport on võtmesõna, aga ka välisinvesteeringud, nende Eestisse toomine on ülioluline," lausus Käo foorumil.
Baltika peadirektori Meelis Milderi sõnul on Eesti nii väike ja ettevõtlus on fragmenteeritud. "Tähtis on see, et ükski valdkond poleks üle tähtsustatud," lausus Milder.
Martinson Trigon Venture Partnersi juhtiv partner Allan Martinson lähenes küsimusele matemaatiliselt. Tema sõnul on summa nõudlus + valitsuse tegevus + eksport. "Meil pole muud võimalust, kui sellest kriisist end välja eksportida, kuid mida ja kuhu? Midagi, mida võime teistmoodi tegema hakata, uued tooted. Võiksime ka midagi olemasolevat eksportida, kellegi käest maailmas tüki ära võtta," märkis ta.
"Pole suur saladus, et analüütikud hakkavad peale sellest, et meie kulubaas on 30 protsenti kõrgem, kui majandus võimaldaks. Meid aitab välja terve mõistus ja kulubaasi vähendamine ja selle kaudu efektiivsuse tõus," lisas ettevõtja Toomas Luman.
"See paha sõna D-tähega, miks see nii paha on? See on reaalsus. Tänapäeva majanduses ongi kaks lahendust, devalveerimine ja deflatsioon. Ma eelistaks ka deflatsiooni. Kuid mida see tähendab riigi tasandil, makrotasandil, ma pole väga suurt selgust veel saanud. Ainult deklaratsioonist, et me valisime deflatsiooni, ei aita," märkis Luman.
Tallinna Külmhoone juhi Kuldar Leisi sõnul meeldib riigil rääkida ekspordist, kuid neil, kes seda tegema peavad, on keeruline. "Kiiresti eksporti suurendada oludes, kus süüakse ja tarbitakse vähem, on keeruline. Tänu erasektori kokkutõmmetele tuleb ka avalik sektor järele. Kui haldusreformi ei tule, kuidas nad siis kokkuhoiuni jõuavad?" küsis Leis.
Martinsoni sõnul on devalveerimise tõenäosus 50/50. "Üks korralik devalveerimine või minek eurotsooni nõuaks kokkulepet kümnete tuhandete majandussubjektidega. Ma kutsuks üles normaalsetele diskussioonidele sel teemal," ütles ta.
Autor: Kaisa Tahlfeld