Raamatupidajast aednikuks

11. märts 2009, 07:36

„Kui töötuks jääte, ei tasu ahastusse
sattuda ega seebisele nöörile mõtlema hakata, vaid mõelda, kas minus peitub
varjatud andeid, millega jälle elatist teenima asuda,“ ärgitab aastaid
töötuleiba maitsnud, nüüdne aiakujundaja Kadrin Kaasik hädalisi murele
loominguliselt lähenema.

Äripäeva külaskäigu ajal oli Kaasikul mitu aiaprojekti pooleli.
„Olen eluga väga rahul. Info levib suust suhu ja seni – (sülitab kolm korda üle vasaku õla – toim) – ei saa töö- ja tellijatepuuduse üle kurta. Mul on vabadus teha ja olla täpselt nii nagu ise soovin. Kui tahan, teen tööd! Kui tahan, siis nälgin! Saan endale ise kujundamiseks aedu valida. Kui töö jääb Loksast väga kaugele, siis ei hakka ma seda juba vahemaa tõttu endale haarama,“ räägib Kadrin muiates.

Ta näitab enda märtsikuiselt lumme mattunud koduaeda ja selgitab, et just siit, Pärispea poolsaare rändrahnulise majaümbruse aiast algas tema maastikuarhitekti karjäär. Kui Kaasik töötuks jäi, ei hakanud ta halama ega süüdistanud ümbritsevaid teda tabanud õnnetuses, vaid sukeldus hoopis käsipidi mulda.

„Aiatöö on mulle kogu elu olnud südamelähedane. Kui justkui polnudki vaja enam igal hommikul kuhugi minna, siis otsustasin, et kõigepealt asun enda aia kallale ja õpin aiandust sügavuti veel ka juurde,“ räägib Tehnikaülikooli raamatupidajana lõpetanud Kadrin.

Naine registreeris end küll töötuks, kuid kuigi kaua nn arvel ei püsinud, sest ei pidanud tähtaegadest kinni ja võeti nimekirjast maha. See tähendas, et vastavalt kehtivale korrale ei olnud Kaasikul õigust saada ka töötu abiraha.

„Õppisin Räpinas aednikuks. Samal ajal kohendasin siinset kivist aeda ja veel ühe, toona veel nii-öelda mitteametliku kliendi aeda. Kui tundsin, et Räpina õpingutest ei saanud ma päris seda, mida tegelikult vajasin ja ootasin, õppisin paar aastat ka Luua metsanduskoolis maastikuarhitektuuri. Ütlen ikka, et olen elust 30 aastat õppinud. Kui TPI andis mõtlemis-, siis Räpinast ja Luualt sain praktilised oskused,“ meenutab Kaasik.

Mainori kõrgkoolis läbis Kadrin ka algaja ettevõtja ärikoolituse, mille eest maksis 500 krooni. Naine lisab, et uuesti registreeris ta end töötuks eelmise aasta alguses.

„Nii sain taotleda ettevõtluse alustamiseks stardiraha. Teistele töötutele soovitan ennast ka kohe arvele võtta, tööturuamet suunab töötud riigi abil kursusele,“ selgitab Kadrin.

Kui Kaasik oli end piisavalt harinud ja lõplikult otsustanud, et seob enda tulevase elu aianduse ja haljastuse projekteerimisega, siis kirjutas tragi naine tööturuametile äriplaani.

„Tööturuamet kiitis äriplaani heaks ja maksis mulle mullu mais 70 000 krooni. Sain selle eest murutraktori, võsalõikuri, käru ja kivisae osta. Tööauto pidin juba ise soetama,“ osutab Kadrin lumes parkivale neljaveolisele pikapile.

Kadrin paneb töötuksjäänute südamele, et nood pead norgu ei laseks.

„Ma tean, et esmalt võib tekkida eemaletõugatuse tunne. Inimene küsib endalt, miks just mina!? Aga seejärel võiks mõelda, kas ma ikka tegin siiani tööd, mida tõesti tahtsin ja oskasin teha? Võib-olla on mul terve elu olnud mõni salaunistus või harrastus, millega samuti ideaalselt hakkama saaksin? Mõni oskab joonistada, mõni puutööd… Tavaliselt eeldavad inimesed, et ka edaspidi tegutsevad nad enam-vähem samas valdkonnas. Miks aga ei võiks laiemalt maailma vaadata ja hoopis kannapööre teha? Et unistusi täita…,“ ärgitab Kadrin mõtlema.

KOMMENTAAR

Tööturuameti peadirektori Tiina Ormisson:

Kui ollakse hädas, siis peab inimene olema väga aktiivne. Kes aitab end ise, seda aitavad ka teised! Kibestumine ei aita. Ka tööandjad ei taha endale kibestunud töötajaid. Kui siiski on juhtunud, et inimene on jäänud töötuks, siis meie juures saab erinevaid koolitusi ja ümberõpet. Samas on töötuid, kes võtavad kord ühe, kord teise koolituse, kuid ikka neile midagi ei sobi. Alati peab mõtlema, millised on minu võimalused. Norutada ei tasu kohe kindlasti. Töötuks jäämine ei tee kedagi õnnelikuks, aga ühe asja lõpp võib olla teise algus.

TASUB TEADA

Töötutel on võimalik taotleda ettevõtluse alustamise toetust
Toetust võivad saada
registreeritud töötud, kuni 70 000 krooni.
isikud, kes ei ole töötuna registreeritud, kuid on ilma tööta, või on saanud koondamisteate ning on teenuste saamiseks pöördunud tööturuametisse. Nemad saavad taotleda kuni 50 000 krooni.

Toetuse saaja peab olema kas
läbinud ettevõtluskoolituse
omandanud kutse-või kõrghariduse majanduse alal
omama ettevõtluskogemust

Toetuse saamiseks on vaja tööturuametile esitada
avaldus
äriplaan
koopiad dokumentidest, mis tõendavad ettevõtluskoolituse läbimist või kutse- või kõrghariduse omamist majanduse alal või ettevõtluskogemust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. April 2009, 16:16
Otsi:

Ava täpsem otsing