Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vastukaja: Tallinna väikelapsed on hoitud ka kriisiolukorras

11. märts 2009, 21:13

Tallinna Haridusameti juhataja Andres
Pajula ütles kommentaariks Äripäeva ajakirjaniku Ain Alvela repliigile, et
Tallinna väikelapsed on hoitud ka kriisiolukorras.

Järgneb Andres Pajula selgitus.

Tallinna linnale on väga oluline, et lasteaiateenus säiliks lapsevanemate poolt soovitud mahus, samuti peame oluliseks, et lasteaiaõpetajate näol ei lisanduks täiendust Eesti üha kasvavale töötute armeele. Linn hoolib oma koolieelikutest ning töötajatest ka kriisi ajal ning targalt tegutsedes suudame me rasked ajad üle elada. Erinevalt riigist soovib linn ka majanduslanguse perioodil jätkata 2006. aastal Tallinnas alguse saanud programmi "Igale lapsele lasteaiakoht", sest ei oleks õiglane veeretada just nüüd, kus paljude perekondade seis on majanduslikult keeruline, kogu vastutust järeltuleva põlvkonna eest lapsevanemate õlule.

Vajadus otsida lahendusi lasteaedade tegevuskulu optimeerimiseks on tingitud sellest, et riik jättis linnale eraldamata lasteaedade arendamiseks kavandatud 47,7 miljonit krooni, mida oli 2009. aastaks planeerinud, ja see summa on lasteaedade eelarves täna puudu. Kuna tänavu riik lasteaedadele ühtegi senti ei eraldanud, rahastab Tallinn lasteaedu taas 100% ulatuses.

Negatiivnee lisaeelarve, millega peatati riiklikust programmist „Igale lapsele lasteaiakoht” omavalitsustele raha väljamaksmine, võeti riigikogu poolt vastu selle aasta veebruari lõpus.

Tallinn, nagu kõik teisedki kohalikud omavalitsused (KOV), oli arvestanud sellega, mida riik oli lubanud juhuks, kui KOVid tõstavad lasteaiaõpetajate palgad õpetajate palkadega samale tasemele. Kui eelmisel aastal eraldati riigieelarvest vahendid 22%-liseks palgatõusuks, siis täna seda enam ei tehta ning KOVid peavad vajalikud vahendid leidma oma eelarvest. Ükski KOV ei olnud selle olukorraga arvestanud, sest see oli riigi pikaajaline prioriteet, mitte ühe-aastane projekt.

Laupäeval, 7. märtsil ilmus Eesti Päevalehes artikkel „Lasteaednike palgatõus jäi riigi toetuseta“, kus rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman ütles, et selle aasta riigieelarves pole lasteasutuste toetuseks rahalisi vahendeid ette nähtud. Rahaga jännis olevatel omavalitsustel soovitas Seeman asuda kulusid, sealhulgas palkasid, kärpima.

Tallinn on üks väheseid KOVisid, kes on lasteaiaõpetajate palgad võrdsustanud kooliõpetajate töötasudega. Kui mõnes kohas ongi otsustanud vähendada lasteaiaõpetajate palkasid, siis Tallinn on hetkel püüdnud leida teisi teid selle hiigelsuure eelarveaugu lappimiseks ning õpetajate palkasid tõsteti 4% tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2009, milleks linnal kulub 20,6 miljonit krooni. Tallinna Haridusamet ei ole õpetajate palkade vähendamiseks ning nende koondamiseks korraldust andnud. Lepinguid koormuste vähendamiseks saab samuti muuta vaid poolte kokkuleppel.

Paljud Tallinna lasteaiad suudavad hoolimata valitsuse otsusest oma lasteaiaõpetajate palka tõsta või vähemalt säilitada. Näiteks Pääsusilma lasteaia juhataja Silvi Suur kinnitas, et tema töötajaid palgalangus praegu kindlasti ei ähvarda ja sealsed õpetajad saavad kätte ka palgatõusu. Kivimurru lasteaia juhataja Valeria Ermi sõnul suudab ta oma lasteaednike palgataseme tänavu säilitada.

Täiendavate vahendite leidmine ja kokkuhoiuvõimalused sõltuvad palju lasteaiast endast. Kuna lasteaedade finantseerimine on pearahapõhine, kulu ühe lapse kohta on üle 23 000 krooni aastas. Seega mida paremini lasteaed on oma võimalused ära kasutanud, seda suurem on tema eelarve. Näiteks võib tuua kaks sama rühmade arvuga lasteaeda, millest ühes on 232, teises 284 last. Neist viimase eelarve on 20% ehk ca 1,2 miljonit krooni suurem kui esimesel. St kui vähendusülesanne on 8,5 % ehk 500 000 krooni, siis esimesel juhul ei valmista selle ülesande täitmine raskusi ning tullakse toime personalikulusid vähendamata.

Efektiivne majandamine ja eelarve otstarbekas kasutamine, eriti rasketel aegadel, on täiesti normaalne. Seetõttu on haridusamet toetanud ka lasteaedade poolt algatatud valverühmade süsteemi, mis paljudes lasteaedades on ressursside säästmiseks töötanud juba aastaid. Näiteks Mustamäe, Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosade lasteaiad on valverühmi rakendanud juba 90ndate algusest ja süsteem on end igati õigustanud.

Haridusamet ei aktsepteeri valverühmade moodustamist seal, kus lapsed on reaalselt kella 7st kella 19ni kohal. Kuid enamuses lasteaedadest tuuakse enne kella kaheksat lasteaedadesse vaid üksikud lapsed, enamus aga alles kella 9ks, õhtul lahkub suurem osa lastest kella viie-kuue paiku. Lühiajaliselt teistes rühmades viibimisega harjuvad lapsed kiiresti ning nende sotsiaalsele arengule aitab see igati kaasa.

Lasteaedade kohatasu tõstmist Tallinn esialgu ei planeeri. Pigem tuleb kokkuhoiu võimalused leida asutuse töö efektiivsemaks muutmisega. Tallinna lasteaedade juhatajad on oma eelarvemuudatused juba haridusametile esitanud ja need puudutavad peamiselt inventari soetamist, remonti jm majanduskulusid, samuti on vähendatud tulemustasude osakaalu.

Tallinn on pööranud suurt tähelepanu lapsesõbraliku keskkonna loomisele lasteaedades ning personali töötingimuste parandamisele.

2006. aastal ehitas linn 100 uut mänguväljakut, millest 76 rajati lasteaedade territooriumitele. 2007. aastal investeeris linn lasteaedadesse 159,7 miljonit krooni. Tõid teostati kokku 106 koolieelses lasteasutuses, kus lõpetati akende vahetuse programm, soojustati fassaadid, remonditi katused, paigaldati uued piirdeaiad. 2008. aastal oli investeeringute maht 129,4 miljonit krooni. Osalist remonti tehti 71 lasteaias, rajati uus Tallinna Padriku Lasteaed, uue hoone sai Tallinna Lasteaed Kaseke. Uute sõimerühmade avamiseks remonditi rühmaruume ja varustati need vajaliku sisseseadega, remonditi piirdeaedu ja katuseid, tualettruume, lasteaedade kööke jm.

Vastavalt volikogu viimasel istungil kehtestatud määrusele on pedagoogide, sh lasteaiaõpetajate palgad tagasiulatuvalt 1. jaanuarist k.a järgmised:

· noorempedagoog 9897 kr

· pedagoog 10 480 kr

· vanempedagoog 11 804 kr

· pedagoog-metoodik 13 468 krooni

Määruses esitatud kuupalga alammäärad on tagatud kõrgharidusega pedagoogidele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. March 2009, 21:26
Otsi:

Ava täpsem otsing