Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valime kohalikud volikogud ja riigikogu ühel ajal
Valitsuse kärpekava suurim puudus on selle mõju lühiajalisus. Kahjuks on otsustajad kurdid, kuulmaks ja mõistmaks, et Eesti vajab püsimajäämiseks struktuurseid reforme.
Erakondade arusaamised omavalitsuste haldussuutlikkusest, nende võimest end ühendada või riigi poolt liidetud saada on nii erinevad. Avalikus halduses on kaks moraali - riigiasutusi reformitakse eesmärgiga tõsta nende haldussuutlikkust ja efektiivsust, omavalitsuste puhul on samad põhimõtted aga ebaolulised, väikevald ja suurlinn on seaduse ees võrdselt suutlikud.
Riigikontrolli ülikriitilisi auditeid ega tunnustatud teadlaste seisukohti ei peeta millegipärast haldusreformi argumendiks. Ehk aitaks see, kui tuua kohaliku omavalitsuse volikogude ja riigikogu valimised ühele ajale. Sel juhul vabanevad poliitikud pidevate valimiste painest ja hirmust ning saavad lõpuks riigimehelikke otsuseid hakata tegema.
Reformi määramatusesse edasilükkamisel peab arvestama, et halveneb Eesti konkurentsivõime ja haldussuutlikkus, suurenevad avaliku sektori kulud. Mida kaugemale haldusreformi lükatakse, seda vähem inimesi maale jääb ja seda suuremad omavalitsused tulevad. Juba praeguseks on külla elama jäänud need, kes saavad endale seda luksust lubada või kel ei ole jõudu linna lahkuda!
Eesti riik pole ammu enam sellepärast õhuke, et meie maksukoormus on väike, vaid järjest enam seepärast, et meil ei ole riigimehelikke poliitikuid.
Autor: Sven Kesler