Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Alaealised saavad trahvi vanema teadmata

12. märts 2009, 11:59

Neljateistaastane Laura Herma sõitis bussis
nr. 63, kuni bussi tulid kontrolörid, käsutasid neiu bussist maha ja
koostasid talle väärteoprotokolli.

Tuli välja, et Laura rikkus Tallinna linnavalitsuse määrust, mille kohaselt peab sooduspiletiga õpilasel peale ID-kaardi olema kaasas ka õpilaspilet. Laural paraku õpilaspiletit kaasas ei olnud. Munitsipaalpolitseinik käskis tüdrukul tuua neile oma õpilaspilet ja Laura sai asjast aru nii, et sellisel juhul talle trahvi ei tehta. Tüdruk tuligi koos õpilaspiletiga munitsipaalpolitseisse ja kirjutas seal ka seletuskirja. Oma väärteoasja kuulamisele munitsipaalpolitseisse Laura aga ei läinud. Milleks, sest kõik oli ju selge - ta vabandas ning tõestas oma õigust kasutada sooduspiletit.

Mõne aja pärast sai Laura Herma oma nimele kohtutäiturilt teatise rahatrahvi määramise kohta summas 475 krooni. Lisaks oli teatises kirjas, et kui nõutud summa ei ole kümne päeva jooksul alates otsuse tegemisest kohtutäituri poolt ära makstud, suureneb trahv 770 kroonini.

Laura juhtumiga sarnane asi juhtus ka 17-aastase Artjom Naumenkoga, kui ta sõitis bussis nr. 10 kooli. Vahe oli ainult selles, et Artjom tuli oma asja kuulamisele kohale. Inspektor Riina Helenurm küsis noormehelt allkirja paberile, kus oli kirjas, et too on nõus 180 krooni suuruse rahatrahviga. Artjom otsustas enne allkirja andmist pidada vanematega nõu ning palus luba võtta see paber koju kaasa. Inspektor keeldus.

Artjomi vanemad Aleksander ja Jelena püüdsid rääkida inspektoriga, ent tulutult. Seejärel panid nad end kirja munitsipaalpolitsei juhi Kaimo Järviku vastuvõtule. Samal ajal tuli Artjomi nimele kohtutäiturilt Priit Lantinilt teatis, milles nõuti juba 475 krooni tasumist – 180 krooni trahvi pluss kohtutäituri kulud. Hiljem selgus, et kuna Artjom ei kirjutanud kohe trahviotsusele alla, andis inspektor asja automaatselt kohtutäiturile üle. Täpselt sama moodi käitus inspektor ka Laura juhtumi korral.

Laura Herma ema Sille jälgis olukorra arengut, kuni Laura sai kohtutäituri teatise 475-kroonise trahvi määramise kohta. Sille helistas politseiinspektor Jana Morozovale, kes tegeles tema tütre asjaga, ning teatas, et ta ei ole trahviga nõus. Pealegi, trahvikviitungit ju tema ehk tegelik maksja, ei ole saanud. Küsimusele, mida nüüd edasi teha, sai Sille vastuseks: «Andke kohtusse.»

Vanemad: see on nõmeduse lõpp

Sille Herma sõnul on selline kord tobe. "Esiteks on ju täiesti selge, et neljateistaastane laps õpib koolis," rääkis nördinud Sille. "Milleks nõuda õpilaspiletit, kui tal on ID-kaart kaasas? Teiseks, kust peaksin mina, lapse trahvi maksja, trahvi määramisest üldse teada saama? Miks politsei ei võta vanematega ühendust ega saada trahvikviitungit e-posti teel, kui trahv on veel 180 krooni, mitte 475 krooni."

Arjomi isa Aleksander Naumenko on samuti nõutu: «Kas siis seitsmeteistaastasest noorest, kes sõidab kell kaheksa hommikul koolikotiga bussis, ei ole näha, et ta on õpilane? Ma saan aru, et on olemas seadus, kuid terve mõistus peaks ka olema. Võiks ju võtta ühendust kooliga või kontrollida nime politsei andmebaasist ning teha kindlaks, et tegu on õpilasega. Meie poja juhus ei ole erand.»

Aleksander Naumenko sõnul suhtleb inspektor ainult lapsega, mitte vanematega. "Mõned lapsed ei räägigi vanematele juhtunust ning võib ette kujutada, millise summani võib kasvada trahv, enne kui vanemad saavad sellest üldse teada,» lisab Aleksander.

Kommentaarid

Viimasel ajal on õiguskantslerile korduvalt laekunud lastevanematelt kaebuseid selle kohta, et nad saavad oma alaealisele lapsele määratud trahvist teada alles pärast seda, kui kohtutäitur on nende arvelt maha võtnud raha trahvi ja täitemenetluse eest. Õiguskantsler uurib sellise politseipraktika õiguspärasust.

Õiguskantsleri kantselei

Vastavalt väärteomenetluse seadustikule võib menetleja lõpetada menetluse, kui ta leiab, et alaealist saab mõjutada karistust kohaldamata. Rahatrahvi osas ei ole alaealistele siiski mingit erandit ette nähtud - karistusseadustiku § 47 kohaldub kõigile ühtemoodi. Kohapeal alaealisele rahatrahvi määrata ei saa. Üldmenetluse puhul koostatakse isikule väärteoprotokoll ning antakse võimalus vastulause esitamiseks. Seeläbi on võimalik ka vanematel teada saada menetlusest oma lapse suhtes.

Diana Kõmmus,
Justiitsministeeriumi pressiesindaja

Kui laps kasutab ühistranspordis tavalist sõidupiletit, siis piisab tema isiku tuvastamiseks ID-kaardist.
Kui aga lapsel on sooduspilet, siis vastavalt Tallinna linnavolikogu määrusele nr. 41 "Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad" (§ 3 l 3 p 1), peab õpilasel peale ID-kaardi olema kaasas õpilaspilet või kaart ISIC Scholar. Üliõpilasel peab olema kaasas üliõpilaspilet või kaart ISIC Stu shy;dent või Swedpanka üliõpilaspilet.

Roland Sikk,
Tallinna munitsipaalpolitsei ameti kontrollosakonna juhataja

Inspektorid ei võtnud vanematega ühendust seetõttu, et tegemist on süüvõimeliste isikutega karistusseadustiku § 33 mõistes, mille kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Süüvõimeline isik peab teadma ühiskonnas kehtivaid norme, juhinduma oma käitumises vastavalt nendele normidele ja vastutama oma käitumise eest.

Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 kohaselt karistatakse isikut sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis rahatrahviga kuni 10 trahviühikut ehk kuni 600 kroonise trahvimääraga. Antud juhtumite puhul määrati rahatrahv, mis on mitu korda väiksem maksimummäärast, arvestades seda, et tegemist oli alaealiste isikutega. Rahatrahv on määratud õigesti.

Kaimo Järvik,
Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juht

Väärteo eest on võimalik rahatrahvi kohaldada ka iseseisva sissetulekuta alaealisele. Iseasi on muidugi see, kas konkreetsel juhul on põhjendatud karistuse, s.o. trahvi määramine, kuna väärteomenetluses on võimalik asi otstarbekusest lähtudes lka õpetada või piirduda suulise hoiatusega.

Väärteomenetluse seadustik kohustab lapsevanemat või muud alaealise seaduslikku esindajat teavitama vaid siis, kui laps kinni peetakse.

Alla 15 aastasel alaealisel ei pea olema ID-kaart. Kui tal on elektrooniline pilet, siis õpilaspilet on hädavajalik nii isiku tuvastamiseks kui ka soodustuse tõendamiseks. Kuigi viimast saab enamikel juhtudel ka lapse välimuse põhjal vanust hinnates teha.

Saale Laos,
õiguskantsleri nõunik

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. March 2009, 11:59
Otsi:

Ava täpsem otsing