Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pikhof: töö kaotamine pole inimese isiklik mure

12. märts 2009, 13:10

"Töö kaotamine pole inimese isiklik mure,"
märkis sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof ja lisas, et iga inimene peab
olema suuteline oma perekonda toitma, lapsed koolitama ja eluasememaksud
maksma.

Kriisi aeg on näidanud, et meie aktiivsed tööturumeetmed on olnud väga passiivsed, nentis sotsiaalkomisjoni esimees.

"Majanduskriis mõjus kui külm ämbritäis vett ka meie tukkuvale tööjõupoliitikale," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Riigikogu ees peetud ettekandes. Sotsiaalkomisjoni esimees sõnas, et üha kasvavatest tööpuudusest järelmõjudest on saanud Eesti kõige põletavam probleem. "Kahe kuuga on järsult kasvanud töötuse määr, prognooside alusel tõuseb see veelgi," rääkis sotsiaalkomisjoni esimees.

Sotsiaalkomisjoni esimehe sõnul on Eesti kõikidest teistest Euroopa Liidu riikidest kõige vähem panustanud tööpoliitikasse. "Keskmiselt panustavad ELi teised riigid kümme korda rohkem vahendeid tööturule kui Eesti," ütles Pikhof ja lisas, et riigi suhtumist võiks nimetada jääkfinantseerimiseks. Heljo Pikhofi hinnangul on Eesti tööjõupoliitika lapsekingades. Euroopa Komisjon soovitas meil suurendada täiend- ja ümberõppe vahendeid, rääkis esimees ja selgitas, et see on praeguse majanduse kõige parem päästevahend.

Pikhof märkis, et praegu majanduslik olukord nõuab ühe suuremaid toetusi ja kulutusi. "Töötuskindlustuse hüvitiste saajate arv kasvab 1. juulist kasvab hüppeliselt," lisas ta. Sotsiaalkomisjoni esimees leidis, et praegune tööturusüsteem ei ole efektiivne. "Töötuna arvele võtmiseks peavad niigi muserdunud inimesed läbi käima bürokraatia kadalipu," ütles Pikhof.

Sotsiaalkomisjoni esimehe hinnangul on Eesti ümber- ja täiendõpped pigem müüt kui tegelikkus. "Tuleb oodata mitu kuud, pool aastat või isegi kauem, et koolitusele pääseda," kirjeldas Pikhof. Tema sõnul on suurim tung praegu keevitajate kursustele, sest Harjumaal on tööd mõnedele keevitajatele, hanke korraldamise jäikuse tõttu suudab mehaanikakool koolitada kuus 30 keevitajat.

Sotsiaalkomisjoni esimehe sõnul on praegune kutseharidus probleemne. "See on niivõrd elukauge, et juba koolipingist tulles täiendavad kutsehariduse saanud noored töötute ridu," lisas ta.

"Sotsiaalvaldkonna kulud on suurenemas ja me ei saa raisata ühtegi töökäte paari," mainis esimees. "Olukord on kehvapoolne, kuid mitte lootusetu," ütles Pikhof.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. March 2009, 14:03
Otsi:

Ava täpsem otsing