Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tagajärg saneeritud, ent põhjused alles

14. märts 2009, 13:46

E-Info juhataja Enn Vatter leiab, et üksnes
riigieelarve kärpimisest on vähe abi, kui ei tehta muudatusi sotsiaaltoetuste ja
pensionite maksmises.

Järgneb Enn Vatteri kommentaar.

Ja nad tulidki tol pikal-pikal ööl toime riigieelarve kärpimisega. Vähemalt nii väidetakse. Kas aga ka tegelikult midagi asist välja tuli, on ikka veel selgusetu.

Üksjagu kärpeid vajab tõsiseid seadusparandusi, ehk ka tuliseid väitlusi, hea oleks ka arvutusi jutu sekka näha. Mõningate kärbete korral tuleb mängu nn õiguslik „aga“. On ju mängureeglid seadusse raiutud, niisama paljakäsi kallale ei pääse. Siin tuleb silmas pidada õiguspärase ootuse põhimõtet, mis on õigusriigi üks põhiprintsiip. Kui seda põhimõtet eiratakse, tuleb õiguskantsleril sekkuda.

Tuleb tunnistada, et ei tehtud ega ka tulevased kärped tee meie, st Eesti Vabariigi elanikkonna olemist elamisväärsemaks. Käesoleval aastal terendab teistkordnegi kärpimine. Paraku on tegu pelgalt tagajärgede silumisega, põhjusi millegipärast ei käsitletagi. Vähemalt avalikkuse ees mitte.

Arvandmed on kõnekad

Kuna eestlasel on eestlase iseloom, on märgata lisaks ka erinevate valdkondade esindajate vaenugi või vähemalt kadetsemist. Ja kahjuks argumenteerimata, st analüüse, arvtõestusi esitamata.

Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi leiab, et sotsiaaltoetusi ja pensione tuleb ka tegelikult reformima hakata. Pensionipoliitika olevat raiskav — umbes 40 protsenti töötajatest läheb Eestis ilma mingi nähtava põhjuseta pensionile enne õiget aega. E. Veskimägi ei suuda mõista pensionitõusu motiive olukorras, kus hinnad ja inimeste palgad langevad.

2008. aasta 1. jaanuari seisuga oli keskmine kuupension ~3900, keskmine vanaduspension ~4350 krooni. Seejuures, olenevalt nn pensioniliigist (vanadus- ja töövõimetuspension, nn rahva-, toitjakaotus- ja väljateenitud aastate pensioni saajad) oli keskmine pension vahemikus ~1200 kuni ~4350 krooni. Pidagem ka silmas, et pensionäride rahastamisallikas on sihtotstarbeline. Lisaks nn eripensionärid…

Mõni kuu tagasi kiitles üks üle miljoni aastasissetulekuga isik, et 5000 krooniga kuus elab ära küll. Paraku kuupension jääb sellest allapoole. Kõikide tegevusalade keskmine brutokuupalk oli toona ~13 100 krooni.

Väide, et „umbes 40% töötajatest läheb mingi nähtava põhjuseta pensionile enne õiget aega“, on tagasihoidlikult öeldes ebatäpne. Rehkendage ise — pensionäre kokku ~377 500, sh nn ennetähtaegse vanaduspensioniga inimesi on ~13 400 ehk ~3,5% üldarvust.

Teadmamehed lohutavad tagasihoidlikuma sissetulekuga kaasmaalasi väitega, et reaaltulud kasvavad rohkem kui pelgalt nominaalsed numbrid seda näitavad, sest eluasemekulud vähenevad. Keda see lohutab? Teadaolevalt oli 2007. aasta seisuga ~47% pensionäride eluaseme seisund kehv või rahuldav. Elanikel vanuses 60+ puudus eluasemeis ~26% soe vesi, ~11% oli käimla väljas ja 12% oli vaid nn kuivkäimla…

Otsida põhjusi

Asjatundjate kvartett — Urmas Varblane, Jaak Leimann, Raul Eamets ja Märten Ross — nendib, et Eesti majanduse väljavaade 2009. aastaks on tublisti halvenenud ja edasine areng sama ebamäärane kui mujal maailmas. Lohutagu meid teadmine, et ka teistel pole parem…

Teisest kandist läheneb asjale ajaloolane David Vseviov. Ta leiab, et nii ulatuslikul kriisil ei saa olla ainult rahandus- ja majanduspõhjused. Tegu on laiahaardelisema kriisiga — väärtuste kriisiga.

Mis võiks olla Eesti majandus- ja rahanduskriisi põhjused? Põhjusi võib laias laastus kolme suurde rühma jaotada. Esiteks üleilmsed ehk sellised, mida meie ei kontrolli, näiteks nafta, gaasi hind, välisinvesteeringud. Teiseks need, mida Eesti riik, st kesk- ja kohalik omavalitsus, ettevõtjad jt suudavad suunata ning ohjata. Ja kolmandaks sellised mõjurid, mida veel ei tunne ega oska neile isegi nime anda.

Tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk usub, et praegu toimuva põhjustasid kaks asja. Üks põhjus on see, mis juhus maailma majandusega. Teine põhjus on aga Eesti enda majanduses. "Elasime viimased aastad selgelt üle jõu, majanduskasv tuli sisetarbimise arvelt. Eksport tegelikult kannatas ja oli näha, et ekspordi eeldused kogu aeg halvenevad," nentis Terk.

Käsitlegem riiki kui elavat dünaamilist organismi, mis areneb teatud tingimusil soodsalt, teatud tingimusil aga mitte. Sestap kasutagem sobivaid „ravivõtteid“. Järeleproovitud tegutsemisskeem on kolmesammune. Esmalt tuleb tuvastada sümptom, nt riigi kõrvalekalle nõutavast normaalolekust, siis panna diagnoos ehk määrata riigi asukoht toimimise põhikarakteristikute hulgas ajahetkel ning seejärel koostada juhtimisotsus. Otsus on analüüsitulemuste täpne sõnastus konkreetse tegevusjuhendi kujul. Sellise tegutsemisskeemi vaikiv eeldus on, et otsus viiakse ka ellu. Oluline on see, et seda tegutsemiskava tuleb rakendada põikpäise järjekindlusega, igal aastal, ja nii alati.

Seesuguse skeemi rakendamisel saab jälile ka olulisimatele põhjusile, mis on riigi viinud taolisse seisu (lisaks loomulikult üleilmsed mõjurid). Tasub rõhutada, et selle nn ravivõtte kasutamine võib olla (mõnele) ka ohtlik, sest paljastab, toob selgelt esile nii otsustajate asjatundmatuse, arguse või muu segava isikuomaduse.

Soostugem David Vsevioviga, et rahanduse ja majanduse vallast leiab vaid ajutist leevendust and-vaid ravimeid, mis toimivad tagajärgedele, kuid jätavad põhjused ravimata. Veelgi enam, me ju ei tea, millised on põhjused, ja mis on muutmiseks meie käe- ja võimaluste ulatuses.

Tegutseda eesmärgistatult

Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi möönis Raadio 2 saates "Ülekuulamine", et Eesti majanduse areng takerdus buumi nautimisse ja ettevõtted ei pööranud siis tähelepanu sellele, et tulevikus võivad ajad halvemaks minna.
"Meie viga täna on see, et headel aegadel ei investeeritud õigetesse valdkondadesse — tehnoloogia-arendusse ja eksporti. Ainult sisetarbimisele orienteerumine oli hukatuslik," selgitas Veskimägi ettevõtete rasket seisu praeguses majandusolukorras. Ja veel — ettevõtted on eksporditurgudele minemisega hiljaks jäänud.

Kummaline, pehmelt väljendudes, tippjuhi hinnang. Sirvime asjakohaseid dokumente.

Eesti tööandjate keskliidu põhikiri sätestab, et liidu missioon on Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmine ja eesmärk kaitsta ja esindada oma liikmete huve nii Eestis kui ka välisriikides. Kas liidu juhtkond on meie ettevõtjate huvides otsinud eksporditurge, arendanud konkurentsivõimelisi too-teid, viinud „Made in Estonia“-tooteid välisturule? Palun näiteid.

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni põhikirjaline eesmärk on Eesti vabariigis soodsa ettevõtlus- ja välismajanduskeskkonna arendamine. Palun konkreetseid näiteid.

Kaubandus- ja tööstuskoda on kolmas suurorganisatsioon, eesmärgiks ettevõtluse ja kaubanduse arendamine ning oma liikmeskonna huvide esindamine ja kaitse. Palun näiteid eksporttoodangu arendamise osas…

Kokkuhoid

Tasub silmas pidada, et valitsusel on vähemalt üks hea alusdokument olemas, kuidas taolistes olu-kordades Eesti riigis toimida. See dokument on „kaasamise hea tava“.

Kaasamise eesmärk on tõsta otsuste kvaliteeti ja ühiskonnaliikmete osalust, suurendades nii mittetulundus-, era- kui avaliku sektori osa otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel. Avalikkuse kaasamine otsuste tegemisele peab olema avatud, läbipaistev ja paindlik. Ning järjepidev, toimiv nii headel kui halbadel aegadel.

Kaasamise head tava kohaldavad ametiasutused, kodanikeühendused jt strateegiliste dokumentide väljatöötamisel: seaduste ja nende muutmise seaduste eelnõud; riigi arengu seisukohalt olulised dokumendid, kontseptsioonid, poliitikad, arengukavad, programmid; avalike teenuste osutamise juhendid ja korrad; konventsioonid ja rahvusvahelised lepingud ning nende raames väljatöötatavad ja ühiskonnale mõju avaldavad dokumendid.

Nood soovitused peaks kehtima ja olema rakendatud ka riigieelarve elujõulisustamisel, loomulikult üksnes pädevaid kodanikke kaasates.

Disainer Reet Aus pakub arukat lohutust: „… ega siis maailm selle kriisiga otsa lõpe. Lihtsalt on aeg teha korrektiive. See hala võtab tohutult jõudu, varastab inimestelt viimasegi motivatsiooni.“

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. March 2009, 15:13
Otsi:

Ava täpsem otsing