Eesti Ehitus ihaldab rahvusvahelist nime

Kadrin Karner 16. märts 2009, 00:00

"ASi Eesti Ehitus praegune ärinimi rõhutab seltsi tegevuse Eesti-kesksust. Seltsi tegevus on aga geograafiliselt oluliselt laiem," seisis reedel Äripäevas avaldatud reklaamis.

"Seetõttu teeb seltsi nõukogu aktsionäridele ettepaneku muuta ASi Eesti Ehitus ärinime ning erakorralisel koosolekul valida ja kinnitada seltsile uus ärinimi, mis on nii häälduselt, kirjapildilt kui ka sisuliselt tähenduselt rahvusvahelisem."

Eestit peetakse praegu juba küsitava mainega riigiks, mis teeb nimest loobumise lihtsamaks, pakkus Eesti Ehituse nimevahetuse põhjuseks suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja Ivo Rull.

"Kui ettevõtte strateegia on tegutsemine rahvusvahelisel turul, siis on Eesti-kesksust rõhutava nime muutmine igati loogiline," märkis Rull.

Kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa taunib Eesti ärimehi, kes kipuvad oma päritolu unustama ja panevad firmadele valdavalt ingliskeelseid nimesid. "Ma olen selliste asjade vastu, et Eesti Ehitusest saaks Estonian või mingi AfroAmerican Company," lausus Kuuskemaa, kes nimetas võõrnimedega uhkeldajaid võsajänkideks. Vanade nimede, nagu Rotermanni kvartal ja De la Gardie kaubamaja, taastamist peab ta positiivseks.

Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop peab eestipäraste nimede võõrapärasemate vastu vahetamist Eesti häbenemiseks. Ta toob näiteks Merko Grupi uue nime Riverito. "See on ju väärakas tegelikult," ütles Sutrop ning lisas, et selline nimi ei tekita Eestis usaldust. Sutropi sõnul ei ole ka Merko päris eesti nimi, kuid ta on eestlasele arusaadav ja sobib meie keelega.

Tallinna Ülikooli õppejõu Linnar Priimägi sõnul tuleb isegi pisikest brändinime muutes olla ettevaatlik. Muidu juhtub sama, mis ajakirjaga Anna, mille nimi sarnanes väga ajakirja Anne omaga. "Nad pidid nime ära muutma ja tegid sellest Annabella ning läksid siis omadega põhja," kirjeldas Priimägi.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:59
Otsi:

Ava täpsem otsing