Eesti võtab laenu ELi projektide elluviimiseks

Rahandusminister Ivari Padari sõnul on laenu võtmise eesmärk kasutada maksimaalselt ära välisvahendeid.

"Euroraha kasutamisel on Eesti majandusele vaieldamatult elavdav mõju. Riigil on võimalik majanduse langusperioodis vajalikke projekte oluliselt odavamalt ellu viia. Pea sama oluline on aga ka võimalus nende projektidega suurendada tööhõivet ning elavdada majandust," selgitas Padar.

Rahandusminister loodab, et läbirääkimised jõuavad laenuandmise üle lõpule EIB nõukogu otsusega hiljemalt selle aasta juunis. "Riigi rahavoogude planeerimisel on laenul oluline roll. Praegu võib öelda, et kõik läheb plaanipäraselt," oli Padar kindel.

Ministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman rõhutas, et 8,6 miljardit ei ole fikseeritud summa ning võib jääda ka väiksemaks.

"Viie aasta peale on ka raske ette näha, kui palju ühel või teisel aastal raha vaja läheb,"ütles Seeman ja lisas, et me ei võta laenu igaks juhuks, vaid just siis, kui vaja on. Milliseks kujunevad laenu tingimused, on rahandusministeeriumi teatel veel vara rääkida.

Keskerakondlasest majandusekspert Heido Vitsur ütles Äripäevale, et laen aitab luua uusi töökohti.

Vitsuri sõnul tähendab laenu võtmine kahte asja: "Esiteks seda, et Eesti olukord on niivõrd raske, et me oma korraliste tuludega ei suuda neid kulutusi katta, ja teiseks seda, et me oleme ikkagi midagi teinud selleks, et oma majandust elavdada."

Vitsuri sõnul on Eesti pretsedenditult palju kokku tõmbunud. Teistes riikides negatiivseid lisaeelarveid väga palju ei tehta, vaid suurendatakse üsna tugevalt plaanilisi kulutusi. Eesti väldib nüüd vitsuri sõnul liiga suurt kokkutõmbamist, mis tooks kaasa tööpuuduse veelgi suurema kasvu. "Kui Eesti saab panna Euroopa laenuraha mängu ja rakendada seda nii, et tekiks võimalikult palju töökohti, siis on riik ühe väga olulise probleemi - kuidas kriis üle elada - ära lahendanud," kommenteeris Vitsur.

Küsimusele, kas ja kuidas mõjutab laen Eesti eesmärki euro 2010. aastal kasutusele võtta, vastas Vitsur, et kui arvutada nii, et Eesti kulutab laenust sel aastal ära 1 miljard krooni, tuleks natuke alla poole protsendi olemasolevale defitsiidile juurde ning ohtlik piir tuleb lähemale. Siis tuleb kas tulusid suurendada või veel kulutusi kärpida.

ASi Talter tegevjuht Sven Pertens nentis, et riigieelarvest teedeehitusele eraldatud summad on praeguseks sedavõrd vähenenud, et nendest ei piisa enam europrojektide kaasfinantseerimiseks.

EIB laenutaotlust kommenteerides leidis ta, et laenu võtmine praegu on hädavajalik. Ilma selleta ei ole praegu võimalik euroabi projekte ellu viia ja tekib oht, et Eestile eraldatud euroabi jääbki kasutamata ja Euroopa Liit küsib selle ühel hetkel lihtsalt tagasi.

Teedeehitajate ainuke lootus 2010. aastaks ongi praeguse seisuga europrojektid. Kuna meie riigi majandus nii kiiresti eeldatavalt ei taastu, ei tasu arvestada, et ka järgneval paaril aastal olukord teedeehituses ilma euroabi kasutuselevõtuta märgatavalt paraneks. Paljude teedeehitusfirmade jaoks on europrojektide kiire käivitamine ning selleks riigi omafinantseeringu leidmine (laenuga või ilma) ellujäämise küsimus.

Majandusministeeriumi loodav eksportivate ettevõtete toetuspakett kasvas neljapäevaõhtuse valitsuse otsusega 6,1 miljardile kroonile.

Toetuspaketiga paneb riik otseselt laenu- ja garantiitoodete laiendamiseks 1,7 miljardit krooni, mis suurendab paketi 6,1 miljardile kroonile, kui arvestada ka võimendusi Euroopa Investeerimispangalt ja erapankadelt, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Esimese meetmena kiideti veebruaris heaks 400 miljoni krooni eraldamine KredExi uue omakapitalilaenu jaoks. Teisena sai veebruaris heakskiidu krediidiliin pankadele.

Kolmandaks kiitis valitsus heaks täiendava 400 miljoni krooni suuruse meetme, et KredEx saaks pakkuda pankadele projekti- ja ettevõttepõhiselt soodsamatel tingimustel laenu.

Uus meede on KredExi alla loodava krediidikindlustusseltsi kaudu antavad pikaajalised suuremahulised ekspordigarantiid.