Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sekkumiste aeg taas käes
Mida teha, kui igat masti spekulandid ja finantsturgude õuduste eest pagejad ostavad turvavaluutasid ja ajavad nende kursid nõnda kõrgele, majandused tugeva valuuta all ägavad?
Šveitsi keskpank oli neljapäeval valuutaturul interventsiooni tegemas, eesmärgiga nõrgestada frangi kurssi. Üksikult ei ole selle riigi keskpank turule korda looma tulnud pärast 1992. aastat.
Šveitsi eksportöörid on hädas - kallis koduvaluuta on piiri taha müümise muutnud kuratlikult raskeks. Šveitsi majanduse ähvardab see tänavu niigi kasina üleilmse majandusaktiivsuse taustal suruda 3protsendisesse langusesse.
Šveitsi vanim šokolaaditootja Lindt & Spruengli teatas 20. jaanuaril, et neid ähvardab ettevõtte 164aastase ajaloo raskeim aasta, kuna tugev frank lööb kasumit ja tarbijad tõmbavad rahakotiraudu koomale.
Ei oleks üldse üllatav, kui ka Jaapani keskpank hakkaks oma muret jeeni tugevnemise üle väljendama tegudega. Jaapani ekspordist sõltuv majandus kannatab selle tõttu, et kohalik valuuta on väga kallis. Jaapani puhul on probleemiks varasem rahapumba rollis olemine. Kui taheti mingisuguseid varasid osta, eelistati võtta laene jeenides, kuna jeeniintressid olid kõige madalamad. Juba mõnda aega on aga käimas võimenduse mahavõtmine, mille käigus muudes valuutades varasid on müüdud, selle eest kurssi üles lükates jeene ostetud ja jeenilaene tagasi maksud.
Šveitsi keskpanga samm on õnnistuseks Kesk- ja Ida-Euroopa maade eluasemelaenuvõtjatele, kes eurost madalama intressi tõttu eelistasid laenu võtta frankides. Neile tähendab see omas rahas järsult kasvanud laenumaksete mõningast vähenemist.
Selline soov valuutakursse alandada kätkeb endas ka ohtu.
Vaatame näiteks 1992. aasta kriisi, kus Hispaania ja Portugali valuuta devalveerimise järel ka Island sama sammu ette võttis, sest muidu ei oleks saareriigi kalapüük olnud konkurentsivõimeline. Ka suure depressiooni aeg annab hoiatava näite - oma siseturgude kaitsmine ja valuutade devalveerimine konkurentsieelise saamiseks sai nimetuse "naabrilt kerjamine". Jaapan ja Šveits nii karmi hinnangut ei vääri.