Lipstok: laenubuumi taltsutamise meetmed Eestis on Euroopa karmimad

16. märts 2009, 16:33

Kas 2006. aastal juhiti Eesti Panga
tähelepanu vajadusele laenubuumi veelgi rohkem talitseda, küsis Rahvaliitlane
Villu Reiljan, millele Eesti Panga president Andres Lipstok vastas, et
laenubuumi taltsutamiseks ette võetud sammud olid Euroopa ja lähinaabrite
kontekstis karmimad.

„Järgmine teema on siin see, et kui oleks kehtestanud veel väga palju kõrgemad normid, siis oleksime tekitanud turul moonutusi, mille tulemusena me ei oleks kontrollinud laenuraha liikumist, ja laenuraha liikumiseks oleks kindlasti laenuvõtjad ja laenuandjad leidnud uusi teid,“ selgitas Lipstok.

Lipstok rääkis, et aastatel 2005- 2007 astus Eesti Pank mitu ennetavat sammu kiire laenukasvuga kaasnevate riskide maandamiseks.

1) Eesti Pank töötas 2005. aastal välja meetmed kapitali adekvaatsuse arvutamisel kasutatavate riskikaalu tõstmiseks 50%-lt 100% tasemele. 2006. aasta 1. märtsist jõustunud uue korra kohaselt pidid pangad väljaantud eluasemelaenude katteks hoidma senisest enam kapitali, mis suurendas pankade kapitalipuhvreid umbes 13% võrra. „Antud muudatused olid Euroopa Liidu liikmesriikides kiire laenukasvu ohjamiseks astutud sammudest kõige karmimad,“ lisas Lipstok.

2) 2006. a võttis Eesti üle Euroopa Liidu direktiividest lähtuva kapitali adekvaatsuse arvutamise korra ehk nn Basel 2 raamistiku. Eesti Pank säilitas seejuures pankade krediidiriski ja turvariski jaoks kehtiva kapitalinõude määra 10% taseme, mis on oluliselt kõrgem Euroopa Liidu direktiivi 8% määrast.

3) 2006. a 1. septembrist alates otsustas Eesti Pank tõsta pankade kohustusliku reservi nõudeid 13% tasemelt 15% tasemele. „Selle tulemusena peavad pangad senisest suurema osa avalikkuselt kaasatud hoiustest ja teistest võõrvahenditest hoidma likviidsena Eesti Pangas,“ selgitas Lipstok.

4) Väga oluline oli ja on Eesti Panga pidev kontakt avalikkuse ja valitsuse ja turuosalistega, et selgitada liigse laenukasvuga kaasnevaid riske. „Kõigi nende sammude koosmõjul ning majanduskeskkonna muutudes, hakkas Eestis pankade väljaantud laenumahu kasv vähenema juba 2007. aasta 2. kvartalis. Teistest meie piirkonna riikidest oleme märkimisväärselt varem,“ tõi Lipstok välja.

Ta kinnitas ka, et Eesti pangandussüsteem oli finants- ja majanduskriisi süvenemiseks hästi ette valmistatud ning 2009. aasta alguseks oli Eestis tegutsevatel pankadel väga head likviidsuspuhvrid.

„Kokkuvõttes võin kinnitada, et Eesti Panga 2005. aastast alates õigeaegselt astutud sammud ning rahvusvaheline koostöö toetavad oluliselt Eesti pangandussüsteemi stabiilsust ja usaldusväärsust ka praegu globaalse finantskriisi tingimustes,“ sõnas Lipstok, kes rõhutas, et IMF-i direktorite nõukogu kinnitas 2. märtsil, et Eesti finantssektor on seni üleilmsele kriisile hästi vastu pidanud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. March 2009, 16:33
Otsi:

Ava täpsem otsing