Samm lähemal mõtete lugemisele

16. märts 2009, 19:59

Inimene talletab oma mällu pilte käidud
paikadest ning kogu seda mälestuste loomise seaduspära on võimalik ajuskänneri
abil jälgida.

Teadlased jälgisid virtuaalsetes keskkondades liikuvate vabatahtlike katsealuste ruumilise mäluga seotud ajuaktiivsust. Uuring näitas, et mälu talletab mälestusi kindlaid seaduspärasusi järgides.

„Üllatav oli, et jälgides vaid ajuskännerist saadud andmeid oli meil võimalik täpselt ennustada, kus katsealused virtuaalmaailmas viibisid,“ ütles Londoni University kolledži neuroteadlane Eleanor Maguire. „Teisisõnu, meil oli võimalik jälgida nende ruumilisi mälestusi.“

Uuringus keskendus Maguire koos kolleegidega hipokampusele, ajukoore osale, mis vastutab ruumis orienteerumise, mäletamise ja tuleviku ettekujutamise eest. Neuronid aktiveerivad hipokampuse ning annavad inimesele teavet selle kohta, kus nad ringi liikudes asuvad.

Uuringus kasutati funktsionaalset magnetresonantstomograafi, mis jälgis ajus verevarustuse muutusi ajal, mil katses osalev vabatahtlik arvutiklahvide abil arvuti poolt loodud virtuaalses keskkonnas ringi liikus. Ajuskänneriuuringute tulemusi töödeldi arvutialgoritmi abil, mille oli kirjutanud samuti Londoni University kolledžis töötav neuroteadlane Demis Hassabis.

Varasemad rottidel tehtud katsete puhul on samuti jälgitud ajuaktiivsust hipokampuses ning mõõdetud kõige rohkem tosina neuroni aktiivsustaset. Nende uuringute põhjal on järeldatud, et aju ei talleta mälu mingite reeglipärade järgi. Vastne uuring aga näitab, et see pole põrmugi nii.

Maguire ja Hassabis jälgisid tuhandete neuronite aktiivsust ning see võimaldas näha seaduspärasid laiemalt. „Vaadeldes rohkem kui kümne tuhande neuroni aktiivust torkab silma, et seal peab olema funtsionaalne struktuur või seaduspära, kuidas mälestusi kodeeritakse,“ ütles Maguire. „Vastasel korral poleks meie eksperiment olnud üldse võimalik.“

Viimase kümne aasta jooksul on mõtete lugemisega seotud eksperimendid läinud äärmiselt keerukateks. Hiljuti näiteks avaldati uuring, kus ajuaktiivsust jälgides ennustati 80 protsendise tõenäosusega ette, millise joogi inimene valib. Üks varasem uuring näitas, et sellele, kui inimene teeb vea, eelneb ajus umbes pool minutit varem ebatavaline aktiivsus.

Edasi on Maguire sõnul võimalik uurida, kuidas mälestused tegelikult meie ajurakkudes talletatakse ning liikuda ruumiliste mälestuste juurest edasi selleni, kas aju-uuringute abil on võimalik leida seaduspärasusi ka selles, kuidas aju kutsub esile minevikumälestusi või loob visioone tuleviku kohta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. April 2009, 11:35
Otsi:

Ava täpsem otsing