Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ansip: mingit krooni devalveerimist ei tule

Kadrin Karner 17. märts 2009, 00:00

Riigikogu liige Arvo Sarapuu küsis eile infotunnis Eesti Panga direktorilt, kas ta usub peaminister Andrus Ansipi öeldut, et selle aasta oktoobriks on täidetud Maastrichti kriteeriumid ja eurotsooniga liitumine võib tõeks saada 1. juulist 2010.

Lipstok rääkis, et tema teada on peaminister ja peaministri büroo kokku kutsumas töögruppi, kes selle aasta aprillist hakkab analüüsima kõiki võimalusi, mis pärast seda, kui Maastrichti kriteeriumid täidetud on, avanevad. "See sõltub väga palju tehnilistest küsimustest, alates hindajate kutsumisest ja alates otsustamise pikast ahelast, mis enne eurole üleminekut ees seisab. See nõuab väga põhjalikku analüüsi ja ma loodan väga, et see töögrupp, mis aprillis peaks tööle hakkama, annab ka nendele küsimustele vastused, mida sa, hea küsija, minu käest küsisid," vastas Lipstok.

Keskerakondlane Lauri Laasi nõudis peaministrilt aru, kas ta oleks nõus oma pea poliitilisele pakule panema ja tagasi astuma, kui ikkagi krooni devalveerimine Eestis tuleks.

"Kui tahate oma pead pakkudele asetada, siis see on teie voli. Te tegelete absurdiga," ärritus peaminister talle esitatud küsimuse peale ning jätkas: "Mingit devalveerimist ei tule, ja teie oma peaga võite hullata nii palju, kui süda lustib." Teine keskerakondlane Aivar Riisalu küsis, kui suur võiks olla Euroopa keskpanga surve eurole üle minnes ja seetõttu ei arvestataks praegust euro kurssi krooni suhtes, "Või näen ma kuradeid?" tahtis Riisalu teada.

"Minu teadmiste juures näete teie kuradeid," vastas peaminister Riisalule.

Kas 2006. aastal juhiti Eesti Panga tähelepanu vajadusele laenubuumi veelgi rohkem talitseda, küsis Rahvaliitlane Villu Reiljan, millele Lipstok vastas, et laenubuumi taltsutamiseks ette võetud sammud olid Euroopa ja lähinaabrite kontekstis karmimad.

"Järgmine teema on siin see, et kui oleks kehtestanud veel väga palju kõrgemad normid, siis oleksime tekitanud turul moonutusi, mille tulemusena me ei oleks kontrollinud laenuraha liikumist, ja laenuraha liikumiseks oleks kindlasti laenuvõtjad ja laenuandjad leidnud uusi teid," selgitas Lipstok.

Ansip ütles riigikogus, et valitsusliidus ei ole langetatud otsust sotsiaaltoetuste süsteemi muutmiseks, kuid ta on jätkuvalt veendunud, et kõikide võrdne toetamine on ebaefektiivne.

"Demokraatlik riik on kohustatud toetama neid, kes abi tõepoolest vajavad. Demokraatlikus riigis ei pea jagama sotsiaaltoetusi kõigile näpuotsaga, peaasi, et kõik saavad võrdselt. Puudust kannatavad pered vajavad suuremat toetust," vastas peaminister keskerakondlaste Vilja Savisaare, Ain Seppiku ning teiste arupärimisele. Marika Tuus küsis, kui õiglaseks peab ta 31 000kroonist vanemapalga ülempiiri? "Vanemahüvitis on hüvitis töölt eemal oldud aja eest ja see peab olema proportsionaalne varem makstud sotsiaalmaksuga, varem saadud töötasuga," selgitas Ansip.

Rahvaliidu fraktsiooni liikme Ester Tuiksoo hinnangul on Eesti Panga ja valitsuse koostöö olnud puudulik, mille tagajärjel ei ole Eesti Pank seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud.

Tuiksoo viitas riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni arupärimisele vastanud Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki vastustele, millest võib järeldada, et valitsus jättis Eesti Panga hoiatustega arvestamata.

Lipstoki sõnul tegi Eesti Pank valitsusele ettepaneku kanda 2007. aasta ülejääk reservidesse, kuid valitsus võttis vastu positiivse lisaeelarve.

"Eesti Panga president Andres Lipstoki vastustest võib järeldada, et valitsust teavitati võimalikest ohtudest, kuid seda ei võetud arvesse," märkis Tuiksoo.

Ma ei pea õigeks saata ühiskonda signaali, et Eesti Vabariigi Riigikogu peab näiteks 60-70%-list aastaintressi määra aktsepteeritavaks ja loomulikuks.

Isegi jutt sellest, et see on märksa madalam kui 1000%-line intress, ei muuda minu arusaamist sellest, et 60 või 70%-line intressimäär on praegusel ajal sulaselge liigkasuvõtmine

Vabariigi Valitsus ei ole põhimõtteliselt vastu, et seadusest tulenevad raamid tarbijaga sõlmitava krediidilepingu alusel tasumisele kuuluva intressi suuruse kohta seadustatakse, kuid kindla piiri sätestamine pole parim lahendus.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:59
Otsi:

Ava täpsem otsing