Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksuamet võimatul missioonil

Lemmi Kann 17. märts 2009, 00:00

"Me vaatasime eelmise aasta lõpus läbi 200 äriühingut ja 93 puhul jäid meil küsimused õhku. Raha, mis ettevõtetest välja läks, oli üle 1,4 miljardi krooni. Esimesed seitse kontrolli on juba alanud," rääkis maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe. Tegemist on rahalises mõttes suurte firmadega.

Markantseim näide on Soome liftitootjale Kone kuuluv Eesti tütarfirma Kandur, mis vähendas mullu veebruaris aktsiakapitali 422,9 miljonilt 5 miljonile kroonile.

Kuni eelmise aasta lõpuni maksustati aktsiakapitali väljamaksmist aktsionäri tasemel, mille tulemusena juriidilisest isikust aktsionärid ja välisomanikud ei pidanud saadud tulult tulumaksu tasuma. Selle aasta algusest aga maksab ettevõtte kapitali vähendamisel ja väljamaksmisel tulumaksu ise ja kõikide aktsionäride pealt.

Maksuameti seisukoht on, et selline tegevus oli paljudel juhtudel seotud tulumaksuseaduse muutmise seaduse väljatöötamisealase info levikuga ning seega kuuluvad need ettevõtted riskigruppi.

"On võimalik jõuda järeldusele, et aktsiakapitali vähendamise ettekäändel tehakse väljamakseid jaotamata kasumi arvel eelkõige selleks, et vältida kasumi jaotamisel tekkida võivat tulumaksu tasumise kohustust," nendib maksuamet. Oletatava maksuriskiga äriühingud peavad nüüd hakkama maksuhaldurile tõestama, et tegemist polnud maksudest kõrvale hoidmisega.

"Maksuhaldur on võtnud ette suhteliselt üle jõu käiva ja võimatuna tunduva missiooni. Kui aktsiakapitali vähendamine on tehtud äriseadustiku nõudeid järgides ja tulumaksuseadusega kooskõlas, siis ma ei saa aru, mida maksuametil uurida on?" oli endine maksuameti juht ja eksrahandusminister Aivar Sõerd skeptiline, kas ressursirohke uurimine riigile ka tehtud kulutused tagasi toob. Samuti näeb Sõerd ohtu, et maksukorralduse seaduse majandusliku sisu järgi tõlgendamise sätet hakatakse kasutama stiilis "eesmärk pühendab abinõu".

"Need menetlused ei saa olema lihtsad, kuna ei allu tehtele, kus kaks pluss kaks on alati neli, ning ilmselt paljudel juhtudel lõppebki uurimine konstateeringuga, et kõik on korras," möönis Veermäe, lisades, et kindlasti jõuab osa kaasusi ka kohtusse.

Maksuametnik soovitas kapitali vähendanud ettevõtjatelt kõigepealt enda käest küsida: kui võtta tehingust saadud maksueelis ära, kas ta siis ka selle tehingu teeks?

Mõtted, mis tundega maksuhalduri visiiti oodatakse, eelistasid aktsiakapitali vähendanud ettevõtjad esialgu enda teada jätta.

"Siin lihtsat vastust ei ole, see sõltub konkreetsest tehingust. Aga ettevõtja peaks suutma näidata, et tehingul olid mõistlikud ja usutavad ärilised eesmärgid, mitte eelkõige maksude optimeerimine," ütles konsultatsioonifirma Ernst & Young juhatuse liige Ranno Tingas.

Näiteks võivad Tingase sõnul end üsna kindlalt tunda suurettevõtted, kus on toimunud üleeuroopaline restruktureerimine - kaotati tütarettevõtted ja mindi üle filiaalidele. Samuti on kõik korras, kui kapitali vähendamisel maksti välja raha, mis varem oli ettevõttesse kapitalina siis makstud. "Probleem tekib nende ettevõtetega, kus näiteks kapitali vähendati 10 miljoni pealt 1 miljoni peale, aga raha võeti välja 100 miljonit," ütles ta.

"See on keeruline teema ja maksuametil pole kindlasti lihtne neid küsimusi tõendada. Aga reaalsus on see, et kui maksusid määratakse, on summad tunduvalt suuremad kui näiteks sõiduauto, millelt on erisoodustusmaksud maksmata. Selles mõttes on maksuameti prioriteediküsimus muidugi arusaadav," sõnas Tingas. Siiski peavad maksuametnikud arvestama riskiga, et tehingu majandusliku sisu vaidlustamine ei ole neil mitte alati edukalt läinud ja küsimuseks jääb, kes maksab sel juhul kinni maksumaksjale ja riigile tekitatud kahju.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:59
Otsi:

Ava täpsem otsing