Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

BÖRS: nagu pangajuhid pokkerilaua ääres

17. märts 2009, 10:09

On olemas selline tore seltskondlik mäng
nagu pokker. Viimase aja suurepärasest aasta algusest hõisanud pangajuhte võib
sarnases kontekstis vaadelda.

Pokkerimängus on üks oluline oskus bluffida. Kui USA suurpankade juhid rääkisid kasumlikkusest ja heast aasta algusest, pidasin ma seda ekslikult blufiks. Seni on pankade juhtide sõnu pidanud äärmiselt tugevalt kahtluse alla seadma. Kui USA avas pankadele diskontolaenuakna, siis suured pangad teatasid, et nad kasutasid seda, kuigi mingit vajadust selle järele ei olnud. Ühtlasi soovitati teistelgi pankadel seda teha. Tulevik tõi tagatiseta rahaturu kokkukukkumise ning keskpankadest said ainukesed laenuandjad. Võtame järgmise episoodi. Pangajuhid rääkisid, et pangad on korralikult kapitaliseeritud – jutt täiendavast omakapitali kaasamise vajadusest on kohatu. Selgus, et pangad vajasid siiski meeletult täiendavat omakapitali. Järgmine seik on seotud dividendidega. Pangajuhid kinnitasid, et dividendide maksmine ei ole ohus. Reaalsus on, et pankade dividendide väljamaksmine on muutunud olematuks. Lisamata jäi kronoloogilisse järjekorda, et rämpshüpoteeklaenude teema pidi olema väike ja pseudoteema.

Võtsin natuke liiga kergelt pangajuhtide uut suurepärast uudist – aasta on alanud hästi ja kasumlikult. Makronäitajad ja uudised justkui vihjasid, et see jutt ei tohiks tegelikkusele vastata. Kuid edasine meenutab juba pokkerimängu, kus eeldad, et teised blufivad, kuna neil ilmselt tugevat kätt ei ole. Ainult sellega sai alt mindud, et ei arvanud, et pankurid teavad kaartide mängijatele väljajagamise järel järgnevaid kaarte, mis sellest pakist võetakse. Ehk kui pangajuhid rääkisid kasumlikkusest ja juurde käidi vaid tulunumber, näis see kentsakas. Tähelepanuta jäi see, et mahakandmisi, mis seni on kasumitest massiivsed kahjumid teinud, ei pruugi enam tulla. Seda mitte seetõttu, et seal ei leiaks kraami, mis ei vasta turuhinnale. Lihtsalt USAs arutatakse raamatupidamisarvestuse muutusi, mille põhjal ei peaks pangad enam turuhinnas varasid näitama. Sellega jäetaks pankadele piisavalt interpreteerimisruumi. See muidugi ei muuda hapusid varasid isegi veerandi sendi võrra paremaks, kuid selle arvelt ei tule kohe omakapitali vähendada ning see vähendab pankade muret täiendava omakapitali kaasamiseks. Probleemid käivad läbi kasumiaruande alles siis, kui väärtpaberid hapuks lähevad. Sellega võidavad pangad lisaaega. Pangajuhid muidugi ise kasumlikkusest rääkides jätsid selle vähetähtsa tõsiasja, et nende kasumlikkus võib täielikult sõltuda vaid võimalikust raamatupidamispõhimõtete muutusest, mainimata.

Juhul, kui pangad saavad probleeme edasi lükata, võib see kriisi pikemaks venitada, kuid annab pankadele hingamisruumi. Kui raamatupidamisstandardi muutus jõustuks, on oht, et kordame Jaapani probleeme, kus pankadelt võeti initsiatiiv bilanssi puhastada. Kui pangad teavad, et üksteisel on ikka viletsaid varasid, mida enam turuhinnas kajastama ei pea – kas see paneks tagatisteta rahaturu normaalselt toimima?

Aktsiahindadele ongi selline võimalik raamatupidamislik ilulõige pankadele kaunis positiivselt mõjunud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. March 2009, 10:32
Otsi:

Ava täpsem otsing