Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Josing: tarbija kindlustunne 1992. aasta tasemel

17. märts 2009, 13:36

Eesti konjunktuuriinstituudi direktori
Marje Josingu sõnul on Eesti tarbijahindade suurim pidurdumine võrreldes teiste
Euroopa riikidega põhjustatud tarbimisharjumuste kiirest muutumisest, mille
tõttu on vähenenud ka nõudlus erinevate toodete ja teenuste järele.

„Tarbija kindlustunne on madalaimal tasemel alates 1992. aastast, mis tähendab, et tarbija valib, ei osta, mis on viinud ka kaubakäibe alla,“ rääkis Josing. Tema hinnangul panime hindadele piduri peale varem kui Läti ja Leedu, mis on tegelikult positiivne. „See näitab, et majandus reageerib,“ ütles Josing.

„Nõudlust ei ole. Hind sõltub ju nõudlusest,“ põhjendas Josing, kuidas oleme ikkagi piduri peale pannud. Josing selgitas, et meil tõusid ka hinnad kiiresti, sest tarbija kindlustunne oli kõrge, ta ei vaadanud hinda ja ostis hästi aktiivselt. „Lisaks sellele tõusid meil ka kulud,“ märkis ta.

Ka Lätis on Josingu sõnul hinnad pidurdunud, aga aeglasemalt. „See on väga negatiivne,“ nentis Josing aeglasema pidurdumise kohta. Kuna meil on hinnad enam pidurdunud, jätab see nii meie kui ka välisekspertidele positiivse mulje, uskus ta.

Josing ei usu, et eestlane oleks oma tarbimisharjumuste poolest ratsionaalsem kui lätlane ja leedulane, miks meil on hindade tõus kiiremini pidurdunud. „Läti olukord vajab eraldi analüüsimist,“ märkis ta.

„Detsembris olid Lätis toidukaubad häbematult kallid võrreldes ka Eestiga, eriti kui vaadata, et Läti palk on väiksem kui Eesti oma. Nii et Läti tarbija olukord on närusem kui Eesti tarbijal,“ arvas Josing.
Josing ütleks, et meie ettevõtja on suutnud efektiivsemaks minna, sest on suutnud odavamalt müüa. „Ta jääb konkurentsivõitluses ellu,“ uskus Josing.

Josingu hinnangul on igas valdkonnas hindadel veel allatulekuruumi. „Ega lähikuudel midagi paremaks ega roosilisemaks lähe,“ arvas ta. Kes tahavad turul püsida, peavad hinnaga väga paindlikud praegu olema, lisas Josing.

„Toidu jaehind paljudes gruppides on suhteliselt vähe langenud,“ tõdes Josing. Näiteks leivatoodetel on kulud alla läinud, nii energiakulu kui ka teraviljahind, ainuke, mis ei lange, on leiva-saia hind, rääkis Josing. „See on selline kaubagrupp, et sa pead seda nagunii ostma, sest on esmavajalik. Ju siis sellepärast hoitakse hinda,“ arutles ta. „Eks seal käibemaht oluliselt ei suurene, kui lased hinna alla, et käive suureneks. Mõtet on hinda alla lasta seal, kus käive suureneb.“

Küll aga on Josingu sõnul kallimate piimatoodete nagu juustude puhul näha, et jaehind on päris kiiresti alla tulnud. Kui laod on juustu täis, hiired tulevad juustu kallale, siis on mõistlik hinda alla lasta, ütles Josing veidi naljatlevalt.

„Ei oska ju öelda, mis energiakandjatega juhtub,“ vastas Josing, kas mõni toode või valdkond võiks hoopis kallineda. „Praegu on ju bensiinihind hästi all. On võimalus, et bensiini hind natuke tõuseb. See võimalus on kogu aeg olemas,“ märkis ta.

Väga minimaalne kasv võiks Josingu hinnangul aasta lõpuks tarbijahindades olla. „Tarbijad ootavad isegi, et aasta arvestuses tuleb tarbijahinnaindeksis 0,8protsendine langus. Seda pole Eesti tarbija kunagi oodanud, mida ta praegu ootab,“ rõhutas Josing. See tähendab seda, et tarbija lükkab endiselt oste edasi, valib väga. Kui tarbija on juba seda meelt, et hind peab odavnema, siis on sellega raske midagi peale hakata, lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. March 2009, 13:10
Otsi:

Ava täpsem otsing