Maksude optimeerijad tõmmatakse liistule

17. märts 2009, 06:52

Aktsiakapitali vähendanud ja oma aktsiaid
tagasi ostnud ettevõtted peavad olema valmis vastama maksuameti küsimusele „Miks
sa seda tegid?“, sest just nende firmade lauskontroll on tänavu maksuhaldurite
prioriteet.

„Me vaatasime eelmise aasta lõpus läbi 200 äriühingut ja 93 puhul jäid meil küsimused õhku. Raha, mis ettevõtetest välja läks, oli üle 1,4 miljardi krooni. Esimesed seitse kontrolli on juba alanud,“ rääkis maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe. Tegemist on rahalises mõttes suurte firmadega.

Markantseim näide on Soome liftitootjale Kone kuuluv Eesti tütarfirma Kandur, mis vähendas mullu veebruaris aktsiakapitali 422,9 miljonilt 5 miljonile kroonile.

Kuni eelmise aasta lõpuni maksustati aktsiakapitali väljamaksmist aktsionäri tasemel, mille tulemusena juriidilisest isikust aktsionärid ja välisomanikud ei pidanud saadud tulult tulumaksu tasuma. Selle aasta algusest aga maksab ettevõtte kapitali vähendamisel ja väljamaksmisel tulumaksu ise ja kõikide aktsionäride pealt

Maksuameti seisukoht on, et selline tegevus oli paljudel juhtudel seotud tulumaksuseaduse muutmise seaduse väljatöötamisealase info levikuga ning seega kuuluvad need ettevõtted riskigruppi.

„On võimalik jõuda järeldusele, et aktsiakapitali vähendamise ettekäändel tehakse väljamakseid jaotamata kasumi arvel eelkõige selleks, et vältida kasumi jaotamisel tekkida võivat tulumaksu tasumise kohustust,“ nendib maksuamet. Oletatava maksuriskiga äriühingud peavad nüüd hakkama maksuhaldurile tõestama, et tegemist polnud maksudest kõrvale hoidmisega.

„Maksuhaldur on võtnud ette suhteliselt üle jõu käiva ja võimatuna tunduva missiooni. Kui aktsiakapitali vähendamine on tehtud äriseadustiku nõudeid järgides ja tulumaksuseadusega kooskõlas, siis ma ei saa aru, mida maksuametil uurida on?“ oli endine maksuameti juht ja eksrahandusminister Aivar Sõerd skeptiline, kas ressursirohke uurimine riigile ka tehtud kulutused tagasi toob. Samuti näeb Sõerd ohtu, et maksukorralduse seaduse majandusliku sisu järgi tõlgendamise sätet hakatakse kasutama stiilis "eesmärk pühendab abinõu".

„Need menetlused ei saa olema lihtsad, kuna ei allu tehtele, kus kaks pluss kaks on alati neli, ning ilmselt paljudel juhtudel lõppebki uurimine konstateeringuga, et kõik on korras,“ möönis Veermäe, lisades, et kindlasti jõuab osa kaasusi ka kohtusse.

Maksuametnik soovitas kapitali vähendanud ettevõtjatelt kõigepealt enda käest küsida: kui võtta tehingust saadud maksueelis ära, kas ta siis ka selle tehingu teeks?

Mõtted, mis tundega maksuhalduri visiiti oodatakse, eelistasid aktsiakapitali vähendanud ettevõtjad esialgu enda teada jätta.

Kuidas tõestada?


„Siin lihtsat vastust ei ole, see sõltub konkreetsest tehingust. Aga ettevõtja peaks suutma näidata, et tehingul olid mõistlikud ja usutavad ärilised eesmärgid, mitte eelkõige maksude optimeerimine,“ ütles konsultatsioonifirma Ernst Young juhatuse liige Ranno Tingas.

Näiteks võivad Tingase sõnul end üsna kindlalt tunda suurettevõtted, kus on toimunud üleeuroopaline restruktureerimine - kaotati tütarettevõtted ja mindi üle filiaalidele. Samuti on kõik korras, kui kapitali vähendamisel maksti välja raha, mis varem oli ettevõttesse kapitalina siis makstud. „Probleem tekib nende ettevõtetega, kus näiteks kapitali vähendati 10 miljoni pealt 1 miljoni peale, aga raha võeti välja 100 miljonit,“ ütles ta.

„See on keeruline teema ja maksuametil pole kindlasti lihtne neid küsimusi tõendada. Aga reaalsus on see, et kui maksusid määratakse, on summad tunduvalt suuremad kui näiteks sõiduauto, millelt on erisoodustusmaksud maksmata. Selles mõttes on maksuameti prioriteediküsimus muidugi arusaadav,“ sõnas Tingas. Siiski peavad maksuametnikud arvestama riskiga, et tehingu majandusliku sisu vaidlustamine ei ole neil mitte alati edukalt läinud ja küsimuseks jääb, kes maksab sel juhul kinni maksumaksjale ja riigile tekitatud kahju.

Tulumaksuseaduse muudatus muutis kapitali väljamaksed ettevõtte jaoks kallimaks

2008: maksustamine aktsionäri tasemel

• Füüsilisest isikust aktsionär maksaks tulumaksu väljamakse ja osaluse soetamismaksumuse vahelt. Nt kui osaluse soetamismaksumus oli 2 mln krooni, siis on tulumaksu vaja maksta 7 mln krooni pealt (1,47 mln kr).
• Eesti juriidilisest isikust aktsionär ei maksnud saadud tulult tulumaksu.
• Välismaa aktsionär ei maksnud Eestis selliselt väljamakselt tulumaksu maksulepingu olemasolul (v.a kinnisvaraettevõtte kapitali vähendamine).

2009: maksustamine äriühingu tasemel

• Äriühing maksab tulumaksu kapitali tehtud sissemaksete ja väljamakse vahelt sõltumata sellest, kas väljamakse saaja on füüsiline või juriidiline isik või välismaine omanik. Nt kui sissemaksed aktsiakapitali on 400 000 kr, siis on maksustatud 8,6 mln krooni (9-0,4 mln kr), sõltumata osaluse tegelikust soetamismaksumusest. Tulumaks sellelt oleks 1,81 mln krooni.
• Selline olukord võib tekkida, kui ettevõte asutati miinimumkapitaliga ja hiljem suurendati fondiemissiooni teel kapitali kasumi arvel 10 mln kroonini.

Allikas: Ranno Tingas, Ernst Young Baltic AS partner


Valik mulluseid aktsiakapitali vähendajaid

AS Kandur

• enne: 422 890 600
• nüüd: 5 000 000

AS Eesti Merelaevandus

• enne: 323 802 000
• nüüd: 71 956 000

AS Viru Center

• enne: 107 000 000
• nüüd: 1 000 000

AS Volkerrail RTE

• enne: 93 843 000
• nüüd: 16 000 000

AS Kuusakoski

• enne: 90 000 000
• nüüd: 2 000 000

AS Printall

• enne: 68 244 600
• nüüd: 18 244 600

AS Bangalo

• enne: 47 765 000
• nüüd: 5 765 000

AS Tallinna Börs

• enne: 27 360 000
• nüüd: 10 944 000

AS Redmont Invest

• enne: 25 000 000
• nüüd: 1 000 000

AS Reval Auto

• enne: 15 900 000
• nüüd: 5 000 000

Allikas: Ametlikud Teadaanded

NUMBER

• 93 aktsiakapitali vähendanud ettevõtte puhul kahtlustab maksuamet maksude optimeerimist.
• 217 ettevõtet on vähendanud oma aktsiakapitali alates 2007. aasta algusest, kui hakati rääkima maksuseaduse muutmisest, neist mullu 137.
• 1,4 mld krooni võtsid aktsionärid eelmisel aastal ettevõtetest välja aktsiakapitali vähendamise teel. Maksuamet näeb süüd maksumuudatuse info levikus.


Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. March 2009, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing